Lapsi ei drillita ega panda pingeritta

4.-10. juunini käis Islandil 9-liikmeline grupp Kadrina Keskkoolist ja vallavalitsusest. Tegu oli neljanda omavahelise kohtumisega Islandi kolleegidega.

Juuni algul pakkisid 8 Kadrina Keskkooli õpetajat (Kaire King, Eha Vahesaar, Liivi Heinla, Rutt Kuusemäe, Piret Rusalepp, Mari Onton, Evelin Tiiter ja Merike Sikk) ning valla pearaamatupidaja Mare Kukk kohvrid, et sõita Islandile, juba neljandale EMP/Norra stipendiumiprogrammi rahastatava projekti TESIC ühiskohtumisele. Jagame siin killukesi oma muljetest.

Kaire King:

Kui tavapäraselt võiks Islandist mõelda kui tuulisest, jahedast ja vihmasest maast, siis sel korral hellitas Island meid tõeliselt valgetele öödele lisaks +16°C, päiksepaistelise ja praktiliselt tuulevaikse ilmaga. Kahtlemata jäid meelde islandi hobused ja lunnid, hetkel veel mägede jalamitel jalutavad lambad, võililled ja lupiinid, paplipuud ja kasepõõsad, geisrid ja kuumaveeallikad, kohati lõputuna näivad hangunud laava väljad, mis samblaga kaetud või siis nagu vanad asfaltkattega teed, mida parasjagu üles võetakse. Minule üllatuseks oli see maa palju rohelisem, kui eeldasin ning tundus, et Islandil juba leidub kohti, kus äraeksimisel ei piisa lihtsalt istuli tõusmisest.

Rõõm oli suhelda ka eneseteadlike ja vahetute islandlastega, kelle üleüldine inglise keele oskus on imeteldav.

Island on kahtlemata maa, kuhu võiks iga kell tagasi minna. Ehk siiski mitte iga kell ja iga ilmaga, aga tagasi kindlasti.

Seniks aga sirvin tehtud fotosid, kuulan head islandi muusikat, nt Kaleo, Of Monsters and Men või Björki esituses, ja mõtlen sellele, mida head võiks nende haridussüsteemist üle võtta või kohandada.

Mari Onton:

Väga inspireeriv oli õppepäev Sæmundars-koolis. Suurepärase mulje jätsid avatud õppeklassid ning õppetöö käigus õpilaste poolt koostatud õpimapp koos materjalipaunaga, milles kenasti erinevad ained lõimitud. Järgimistvääriv on ülekooliline õpetajate poolt valmistatud ja kastidesse süstematiseeritud õppematerjalide pank, kust õpetaja tundi minnes kõik vajaliku kaasa saab ning loomulikult õuesõppesüsteem, mida väga palju toetab kooli looduskeskne asukoht.

 

Evelin Tiiter:

Öeldakse, et Island on kui paik teiselt planeedilt. Kes arvab, et seal ei kasva ainsatki puud, siis tegelikult päris nii see pole. Jah, tõesti, puid napib ja enamik on meie arusaamise kohaselt miniatuursed, kuid oli ka erandeid. Näiteks pole ma Eestis näinud ühtegi nii kõrget pihlapuud kasvamas kui Reykjavíkis, meie külalistemaja hoovis.

Ma ei väsinud imetlemast ning pildile jäädvustamast teede ääres kasvavaid lillakas-siniseid lupiine ning samblakihiga kaetud kuumaastikku meenutavaid laavavälju, kus tõesti ei kasvanud ainsatki puud. Püüdsime lisaks samblal lebamise piltidele poseerida ka koos lammastega, kes teeäärsetel karjamaadel oma väikeste tallekestega meie nunnumeetri põhja lükkasid, kuid see fotosessioon siiski ei õnnestunud. Meie võõrustajad rääkisid, et sügiseti kogunevad inimesed ühel nädalavahetusel vaatama, kuidas terve küla lambad suurde ringikujulisse latrisse aetakse ja talunike vahel ära jaotatakse. Kuidas nad need arad lambad kätte saavad, seda tahaks näha küll.

Island andis mitmel korral võimaluse võrrelda riigi ajalugu ning arengut enne nüüd meetodil. Külastasime 930. aastal Þingvelliris (Reykjavíkist natuke ida pool) maailma esimese parlamendi Althingi tekke kohta, aga ka Islandi parlamenti Reykjavíkis. Saime ka aimu sellest, milline nägi välja 871. aastal asulakoht, kus täna asub Reykjavík.

Islandi koolisüsteem on meie omaga võrreldes oluliselt erinev. Näiteks lähevad lapsed kooli kuueaastaselt ja seda, mida nad kooli minnes oskama peavad, pole ette kirjutatud. Islandil lapsi ei drillita ega panda pingeritta. Pingeread algavad alles keskkoolis, kui minnakse edasi õppima.

 

Liivi Heinla:

Minu töökaaslane, tööhull eestlane, vaatab Islandi kivipinnale põlvekõrguse kasemetsaga maastikule rajatud suvemajasid ja imestab, mida küll sellises majas suvel teha saab: miski siin ju ei kasva, ei ole midagi rohida, korjata, potti ja purki panna. Islandlasest kolleegi seletusest selgub, et nemad ei käi oma maamajas mitte ainult suvel, vaid ka talvel nädalavahetustel. Maapõueenergia hoiab kodu kogu aeg sooja ja enamasti on maja kõrval ka kuumaveeallikale rajatud bassein. Seal siis töönädalast väsinud islandlane lamab pimedal külmal talveõhtul, vaatab virmaliste vehklemist ja filosofeerib, vaba töönädala pingetest. Vot seda seekord ei kogenud, aga tahaksin küll. Selle nimel oleksin isegi valmis proovima selle külma ja kuuma saare hõrgutisi - hapendatud oina mune, mädandatud pardi mune ja sama mädanenud haikala.

Rutt Kuusemäe:

Avatud, abivalmis Islandi inimesed. Tekkis mulje, et kõik usaldavad neid, kes sel saarel viibivad! Lugedes "Minu Island" raamatut, selgus, et varasemalt vargust kui pahet ei tuntudki!

Uus kool, kus käisime - nii erinevad põhimõtted võrreldes meie koolisüsteemiga! Meil on tihti tähtsam tulemus, mitte laps selle taga - riigieksamid, tasemetööd jne. Väga meeldis koolimaja ja kooliõu!

Ja loomulikult meie reisiseltskond! Näed kolleegi teises olukorras ja avastad uusi, toredaid tahke!

Ja nüüd, nädal-paar hiljem elad kaasa jalgpallis, sest "omad" mängivad!

Seal käimine tekitas tahtmise minna sinna tagasi, näha Islandit talvel - tuisus ja tormis; lõuna- ja põhjarannikut, vulkaane...

 

Pilte tegid Piret Rusalepp, Kaire King ja Merike Sikk

Sa oled siin: Avaleht Uudised Varia Lapsi ei drillita ega panda pingeritta