7. oktoobril külastasid Kadrina Keskkooli humanitaar-sotsiaalsuuna õpilased Väike-Maarjat ja seal asuvaid Lebavere metsavennapunkrit ja Rohu raketibaasi angaare. Esimeseks peatuseks oli Väike-Maarja, kus kohtuti ka giidiga. Seal said õpilased teada palju huvitavat koha ajaloost. Põhiliselt peatuti Väike-Maarja kiriku juures, kus saadi teada, et kirik on antud aleviku vanim ehitis ning tutvustati ka legendi, mille järgi Väike-Maarja on oma nime saanud. Nimelt räägitakse, et kunagi laoti kiriku müüride sisse tüdruk nimega Maarja selleks, et ennetada kiriku aiakivide varastamist. Kiriku juurest liiguti edasi Vabadussõja mälestussamba juurde, kus räägiti F.J. Wiedemanni keeleauhinnast ja sellega seotud tammepargist. Lisaks tutvustati veidi Georg Lurichi elulugu ning saadi teada, et tänapäevane muuseumihoone oli kunagi koolimaja. Järgmisena sõideti bussiga Lebavere metsavennapunkri juurde, kus tutvustati metsavenna Martin Tamme elu ning räägiti metsavendade igapäevaelust metsas. Õpilastele näidati ka ühte Martin Tamme punkrit, kuid kahjuks nad sisse uudistama ei saanud minna. Martin Tamm elas punkris kuus aastat ja veetis metsas kokku kaheksa aastat. Metsas elades aitas ta pidevalt oma perekonda ning selleks, et end mõnikord pesta, ehitas ta endale ka saunapunkri. 1953. aastal leiti ta ühest oma punkrist ning ta saadeti 18 aastaks Siberisse vangi. Sellest hoolimata elas ta piisavalt kaua, et näha taas vaba Eestit. Lebavere metsast on leitud kuus punkrit, millest on säilinud vaid üks. Lisaks räägiti metsavendade elu ohtudest ning agentidest, kes neid metsas jälitasid. Ühel metsavennal võis olla ka mitu punkrit, mida ta kasutas eri aegadel või erinevatel eesmärkidel. Viimaseks külastati Rohu raketibaasi angaare, kus räägiti kunagise baasi ajaloost ja seal teeninud sõdurite elust. Baasi kohta on tänaseni palju salastatud infot, näiteks pole baasi-aegsest elust tehtud ühtegi pilti, pole ka teada, palju sõdureid seal teenis või mitu tuumalõhkepead baasis paiknes. Raketi kohti oli kokku kaheksa ning sõdurid saabusid sinna kaugemalt, näiteks Armeeniast ja Gruusiast. Räägiti ka kõrgepingeliinidega seotud õnnetustest, milles hukkus sõdureid, loomi ja õnnetusena ka kaks poissi. 1978. aastal baas suleti ja sõdurid lahkusid, kuid valve jäi veel viieks aastaks kohapeale. Hiljem hakati angaare rüüstama ning sealt varastati liiva, telliseid, betooni ja kõige rohkem vaske. Õpilased said teada ka põneva fakti – nimelt pärast sõja lõppu leiti veel aastaid angaaride lähedusest metsast suuri ja ussitamata seeni. Õppekäigu lõpus küsiti õpetajatelt ja õpilastelt kommentaare. Õpetajad Merike Sikk ja Evelin Tiiter rääkisid, et idee Väike-Maarjasse õppekäigule minna oli algselt Rein Siku poolt välja pakutud. Neid kohti on ka varem külastatud ja otsustati taaskülastada õpilaste positiivse tagasiside tõttu. 10. klassi õpilastelt saadi kaks eri kommentaari. Esimene nooruk ütles, et õppekäik oli tema jaoks üpriski põnev ja huvitav, kuid tema arvates ei olnud Väike-Maarjas teeolud väga head ja lisas, et ise ta uuesti ei tuleks. Teine õpilane aga ei soovitaks sellisel õppekäigul kontsakingi kanda, kuid arvas, et oli tore koht, kus ajalooga tutvuda. 11. klassi õpilane sõnas: „Oli äge vanaaegseid angaare näha, kuid metsavennapunker oli minu jaoks põnevaim, sest oli huvitav näha, kuidas maa all elati”. 12. klassi õpilane arvas, et see oli kõige põnevam väljasõit kolme aasta jooksul, ja talle meeldis, et õppekäik oli nende jaoks tasuta. Kadrina Keskkooli humanitaar-sotsiaalsuuna õpilaste õppekäik Väike-Maarjasse pakkus rohkelt uusi teadmisi ja põnevaid avastusi. Tutvuti Väike-Maarja ajaloo, Lebavere metsavendade tegevustega aastaid tagasi ning Rohu raketibaasi minevikuga. Õppekäik andis õpilastele võimaluse avastada Eesti ajalugu väljaspool klassiruumi ja näha ajaloolisi paiku oma silmaga. Õpilaste tagasiside põhjal oli väljasõit meeldejääv ja hariv kogemus, mis pakkus huvi mõnele õpilasele rohkem kui teisele. Autorid: Kärolin Maasing, Eliise Nigol, Saskia Opromei, Merily Sepp Fotograafid: Kadi-Liz Tiinast, Kärolin Maasing
Jaagup Sulev, meie kooli 63. lennu vilistlane, kohtus 9.–12. klassi õpilastega. Esmalt meenutas ta oma kooliaega, sealhulgas aastaid rahvatantsurühmas ja tantsupidudel osalemist. Seejärel jagas ta kogemusi keskkooli lõpetamisele järgnenud ajast. Kohe pärast lõpetamist läks Jaagup ajateenistusse. Tema sõnul oli see väga positiivne kogemus, mis pani teda proovile nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Kolm kevadet tagasi Kadrina Keskkooli lõpetanud Jaagup õpib praegu Tartu Ülikoolis informaatika bakalaureuseõppe teisel kursusel. Tema õppetöö toimub peamiselt Delta majas. Jaagup rääkis õpilastele ka oma huvist programmeerimise ja arvutite vastu. Tema hinnangul aitavad praktilised tegevused ja arvutimängude loomine muuta õppimise huvitavamaks. Jaagup pidas oluliseks ka aja teadlikku kasutamist: aeg on piiratud ressurss, kuid kui sellele kulutatu on tähendusrikas, pole see raisatud. Tema kogemused andsid õpilastele võimaluse kuulda vilistlase vaatenurka ning mõelda oma huvide ja aja kasutamise peale.
7. oktoobril osalesid Kadrina Keskkooli kaks neljaliikmelist 7.–8. klassi õpilaste meeskonda Sõmerul orienteerumisvõistlusel „5050 sammu rahatarkust“ ja Cashy-lahingus. Võistlusel osalesid õpilased seitsmest koolist. Meie meeskonnad saavutasid 6. ja 7. koha.Aitäh õpilastele kooli esindamise ning korraldajatele põneva päeva eest!
Oktoobri esimestel päevadel toimusid 9. klassidele liikumise ja loodusainete õuesõppe päevad Neerutis. Õpilased liikusid ümber Neeruti Tagajärve. Rajal oli nende jaoks ette valmistatud mitmeid loodusainetega seotud ülesandeid, milles korrati ja pandi praktikasse eelneva kahe aasta jooksul õpitu. Õpilased tutvusid Neeruti erilise maastiku ja loodusega ning pidid tegema tuld ilma tavaliste tuletegemise vahenditeta. Nad said ennast proovile panna liikide tundmises looduses ning ka ettevalmistatud näidiste, preparaatide, fotode ja koljude põhjal. Õpilased said uurida järvevee puhtust ja pH-taset, ööpäevaseid rütme ja tasakaalu. Sadulamäele tõustes said 9. klasside õpilased lihtsaid abivahendeid kasutades mõõta nõlva suhtelist kõrgust, nõlvakallet ning puu ümbermõõtu. Tuletati meelde ilmakaared ning kompassi abil pandi paika põhjasuuna asukoht. Mõõteseadmeid appi võttes teostati ilmavaatlusi. Määrati hetke pilvisus, tuule suund ja õhutemperatuur Sadulamäel. Õpilased hindasid sellel päeval ilusat loodust, huvitavaid ülesandeid, võimalust liikuda oma rühma toredas seltskonnas ja töötada üheskoos. Ilm hoidis seiklejaid ja Neeruti loodus pakkus imelisi vaateid. Loodusainete õpetajad
5. klasside õppekäik pakkus võimaluse õppida vee, maastiku ja looduse kohta otse looduses. Õppekäik aitas mõista veeringet, vee teket ning nende seoseid kliima, maastiku ja inimtegevusega, samuti vee mõju inimese tervisele ja loodusele. Giid rääkis meile ka mandrijää kujundatud pinnavormidest, moreenist ja voorest, karstist ning loodus- ja keskkonnakaitsest.Kuulsime põnevat lugu Sinijärve põhjas olevast tankist, saime teha pai koprale ning nüüd teame, miks rähnil pea valutama ei hakka. Proovisime ka ujuvsilla kandvust, õõtsikute vastupidavust ning nuputasime, mis nipiga veega täidetud pudelis olevat tühja õhupalli põhja saab.Loomulikult kutsus kaunis loodus meid kogu oma ilu pildile jäädvustama. Fotod: Gabriela, Delinda, Aleksandra, Randel, Lissandra, Lisanne, Evelin
9. oktoobril oli gümnasistidel võimalus kuulata Sirle Blumbergi, kes on inimkaubandusohvrite teenuse juht sotsiaalkindlustusametis. Tema igapäevatöö on aidata inimkaubanduse ohvreid ning informeerida inimesi inimkaubanduse ennetamisest, ohvrite abistamise võimalustest, tingimustest, eeskirjadest ja ohtudest välismaal.Ta käsitles loengus inimkaubanduse olemust ja selle erinevaid vorme. Näidatud videod ning animatsioonid seksuaalse ja tööalase ekspluateerimise ning kuritegevusele sundimise kohta aitasid mõista, kuidas võib inimkaubandus avalduda nii Eestis kui ka üle riigipiiride.Sirle Blumberg rääkis sellest, kuidas inimesi võidakse sundida või nende haavatavat olukorda ära kasutada, ning tutvustas inimkaubanduse ohvrite abistamise võimalusi. Foto: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/inimkaubandus
Kevadel panime alguse vahvale projektile – lapsed kasvatasid kas koolis või kodudes seemnest taimed ning hoolitsesid suve jooksul kõrvitsate eest. Sügisel jõudis kätte aeg saak kokku koguda! Lapsed tõid enda kasvatatud kõrvitsad ja teised köögiviljad kooli ning üheskoos kogunes neid päris kena hulk. Möödunud reedel tuli meile appi Omniva, kes viis kogu kogutud saagi Tallinna Loomaaeda. Seal saavad meie hoole ja armastusega kasvatatud aiasaadustest rõõmu loomaaia asukad. Suur aitäh kõigile lastele ja peredele, kes projektis kaasa lõid, taimi kasvatasid, nende eest hoolitsesid ja saagi kooli tõid! Eriline tänu Omnivale, kes aitas meie kõrvitsatel ja köögiviljadel jõuda Tallinna Loomaaeda! Kõrvitsad jõudsid loomaaeda eile. Kõrvitsate jõudmist loomaaeda jälgis ,,Ringvaate” saatetiim ja seda lõiku nägi kolmapäevases saates –https://jupiter.err.ee/1610160559/korvitsad-koigile Väikesest seemnest kasvas suur heategu! 1. kooliastme õpetajad
Kadrina Keskkooli 4.b klass osales Rakvere linnuses haridusprogrammis „Elu-olu ja kombed Vana-Liivimaal“, mis pakkus põhjaliku ja silmiavava sissevaate 13.–16. sajandi igapäevaellu. Õpilased said teada, kuidas keskajal haigusi raviti ja hügieeni eest hoolitseti ning millised kombed reguleerisid naiste ja meeste omavahelist suhtlemist. Arutlesime ka selle üle, kuidas toonased harjumused erinevad tänapäevastest. Keskaegse toidulaua juures tutvusime ajastule omaste toitude ja lauakommetega ning saime õpitut kohe praktikas proovida. Kuulsime, kuidas tuli lauakaaslastega viisakalt käituda ning milline roll oli suhtlemises sonettidel ja tantsudel. Proovisime ka ise keskaegset tantsu ning uudistasime piinakambrit. Õppekäigule pani võimsa punkti päris kahuripauk! Oli põnev ja elamusterohke päev, mis aitas ajaloo õpilaste jaoks elavaks muuta.
