11. aprillil veetis 5.B klass meeldejääva õuesõppepäeva Neerutis. Päev möödus põnevalt – arendasime meeskonnatööd, panime proovile oma koostööoskused ning õppisime, kuidas looduses paremini hakkama saada. Ellujäämisnipid metsas: õppisime, kuidas järvevett filtreerida (julgemad isegi maitsesid), kuidas lõket süüdata ja millised on looduses hakkamasaamise kõige olulisemad oskused. Luureretked viisid meid tõelisele seiklusele, kus iga meeskonnaliige pidi panustama, et ülesanded saaksid lahendatud. Tipphetkeks kujunes peidetud aardekirstu leidmine. Päeva lõpetasime lõkke ääres, kus grillisime viinereid ja vahukomme – mõnus hetk pärast teguderohket päeva. Mõned lapsed proovisid ka kätt kalapüügis – kala küll ei näkanud, kuid elamus oli seda väärt! Lisaks sai proovida vibu laskmist. Luureretkede baaskursus on tehtud! Oleme nüüd varustatud vajalike metsas ellujäämise teadmistega ja valmis juba järgmiseks tasemeks. Aitäh Luureretked & Merili Vipper! Teskt ja fotod – Mirell Viru
8. aprillil toimus Tartus Õpilaste Teadusfestival. Eesti Inseneride Liidu poolt olid kutsutud oma STEM võistluse töid esitlema ka Kadrina Keskkooli 4.b klassi noored inseneeriahuvilised – 4.b insenerid ja Rotid. Teemaks nii oluline soojusenergia ja hoonete kütmine meie kliimas. Päev oli täis põnevaid üllatusi AHHAA keskuses – teadusteater, õpilaste uurimistööd, STEM tööd, põnevad esinejad. Õpilaste juhendajad õp Raili Rohula ja lapsevanem Taivo Kirs. RAHVUSVAHELISE STEAM PÄEVA VÄLJAKUTSE
Särasilmselt jalutati läbi muuseumi avarate ruumide, imetleti hoonet seest ja väljast. Selgeks sai näituseruumide paigutus (oi kui keeruline!), eksponaatide teemadena jaotumise süsteem (veel keerulisem!) ja endale vajaliku info leidmine (saime juba aru!). Peale sahmimist ja jooksmist leiti üles vajalik infotahvel, film, laul, lugu, ese, näitusespiraal, nurgatagune ….. või kaotsi läinud sõber. Usinad õppurid uurisid soome-ugri rahvaid tutvustavat näitust Uurali kaja, kus elevust tekitas kirev väljapanek ja uus info sugulasrahvastest. Enamus kuulis esimest korda, et on olemas komid ja marid, vadjalased ja liivlased, mansid ja vepsalased, ersad ja mokšad…. Segadus selles uues infos orienteerumiseks oli suur. Ja oi kus nad kõik veel elavad!! Nii kaugel!? Või hoopis täitsa meie naabruses!? Näitus Raamatuaeg andis võimaluse mõtiskleda ja rahulikult kuulata vanu regilaule. Teame nüüd või meenutasime ammu õpitut, et regilaule laulsid peamiselt naised ja lauldi igasugustest elusündmustest sünnist surmani. Kindlasti tekitas elevust ja pani silma särama näitus Rahvas ja riik, kus vaatamiseks on seatud vanim sinimustvalge Eesti lipp. Noored arvasid, et ERM on tähendusrikas koht iga eestlase jaoks ja tänane tiir muuseumis ei jää viimaseks. Peab tulema taas. Üksi ja perega. Sõbraga Eestist ja välismaalt. ERM on eestlase mälu, mõttemaailm ja arusaam teda ümbritsevast. Tekst ja fotod – Signe Ojasalu
4. klassid külastasid 25. märtsil Tartu Observatooriumi, kus tutvusid kosmose atraktsioonidega. Toimus ekskursioon ja töötuba. Külastasime Stellaariumit, suure teleskoobi torni, õueatraktsioone ja kosmosetehnoloogia näitust. Joonistasime tähekaarti, mis oli nähtav samal õhtul Kadrinas kell 21.00. Õppekäik oli põnev ja hariv. Tekst ja fotod: Klassijuhatajad Kirke, Merle ja Marianne.
19. märtsil 2025 korraldasid Kadrina Kunstidekool ja Kadrina Rahvamaja muusikaring meie kooli õpilastele meeldejääva õppekäigu Rahvusooper Estoniasse. Suurepärane võimalus avardada oma silmaringi avanes ka teemast huvitatud gümnaasiumiõpilastel. Päev algas Rahvusooper Estonia kooriproovi jälgimisega, kus saime kogeda tunnustatud dirigendi Heli Jürgensoni tööprotsessi ja tunnetada muusika jõudu professionaalses keskkonnas. Seejärel viis ekskursioon meid teatrimaja põnevatesse lavatagustesse, avades ukse Estonia teatri ajalukku ja igapäevaellu. Suur aitäh Kunstidekooli direktor Anneli Meibaumile ja Rahvamaja muusikaringi juhendaja Lea Leissonile, kes andsid õpilastele selle ainulaadse kogemuse ning võimaldasid ka gümnasistidel sellest osa saada!
Loodusteaduste õppesuuna 12 õppuril avanes võimalus osaleda 12. märtsil Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimunud terviseteadlikkuse õpipäeval. Päev oli mitmekesine ja sisutihe, sisaldas ka praktilisi tegevusi. Osaleti kokku seitsmes töötoas: nakkusohu vältimine – kuidas nõuetekohaselt kaitsevahendeid kasutada ja hoolikalt käsi pesta; esmased protseduurid haiglas – palatisse jõudnud patsiendi eluliste näitajate mõõtmine, haiguse esmane diagnoosimine; hoolides ja hoolitsedes – kuidas aidata raskelt haiget; interaktiivne anatoomiline laud – põnev võimalus inimkeha ja ka loomade anatoomia õppimiseks seda kiht kihi haaval lahti „harutades“; ratastooliralli – kogemus, kuidas tunneb end ratastoolis aidatav ning kuidas haiget ohutult transportida; histoloogilised uuringud – kuidas uuritakse koeproove ja valmistatakse kudede preparaate; hoolides ja hoolitsedes – kuidas aidata ennast või teisi külmetuse ja haigestumise korral. Õpiprogramm andis hea ülevaate meditsiinilistest uuringutest ja tegevustest, aga oli kasulik ka igapäevaste teadmiste osas, mida vajame enda ja teiste abistamiseks. Põhjalikumalt tutvustati ka kõrgkoolis õppimise võimalusi ja tingimusi ning päeva lõpus toimus tutvustav majatuur. Tekst ja fotod: Siret Pung, LOTE suunajuht
8. märtsil olid Neeruti Seltsi õpitoas taas külalised Kadrina Keskkoolist. Seekord olid uurimistööde teemad seotud Eesti Raamatu Aastaga, sest luubi all olid nii raamatud kui ka lugemine. Karmen Kullamägi (vilistlane 2024) tutvustas oma uurimistööd gümnaasiumiõpilaste lugemisharjumustest ning Maris Piispea (12. kl) rääkis, mida õpilased kohustusliku kirjanduse lugemisest arvavad. Esinejad kinnitasid kuulajatele, et õpilased loevad raamatuid, isegi kohustuslikku kirjandust, kuid lugemisisu tekitamiseks on oluline leida see nö õige raamat. Ettekanded äratasid kuulajates ka toredaid mälestusi oma kooliaja raamatute lugemisest. Tekst ja fotod: Evelin Tiiter
5. märtsil oli HUSO suuna õpilastel võimalus tutvuda Eesti Lennuakadeemiaga, kus koolitatakse spetsialiste lennundusettevõtetele. Rakenduskõrgkoolist on tänaseks saanud üks tihedama vastuvõtukonkursiga kõrgkool Eestis, kus saadav unikaalne ja praktiline haridus ning kaasaegne õppekeskkond motiveerivad üha enam noori lennunduse vastu huvi tundma. Meile tutvustasid kooli Lennuakadeemia rektor, Kadrina Keskkooli vilistlane (1992) Koit Kaskel ning kohtusime ka teise meie kooli vilistlase Brit Katriin Murumägiga. Brit alustas sellel sügisel Lennuakadeemias õpinguid lennukorralduse erialal (õppeaeg 3 aastat). Ta rääkis põnevalt tudengielust ja huvitavatest üritustest, mida korraldatakse. HUSO suuna õpilased said teada, et kui tahad minna piloodiks õppima, tuleb eriti hoolsalt õppida matemaatikat, füüsikat ja inglise keelt (osa õppest toimub inglise keeles). Samuti jäi kõlama soovitus, et kui sa pole INTE suuna õpilane, saad Lennuakadeemias edukalt hakkama ka siis, kui oled näiteks HUSO.Meil oli võimalus heita pilk ka Tartu Lennujaama territooriumil asuvasse õhusõidukite ehituse ja hooldusangaari, saime teada, kuidas juhitakse lennukiliiklust ja kuidas õpitakse piloodiks. Paljud said proovida ka piloodiametit lennusimulaatoril. Teine pool õppepäevast toimus Eesti Rahva Muuseumis, kus jagunesime kahte töötuppa. Ühes saime teada, kuidas õnnestus 19. sajandi teisel poolel eestlastel end euroopalikuks rahvaks ning 1980. aastate lõpus vabaks laulda. Teises töötoas tõdesime kokkuvõtteks, et stereotüüpset eestlast on ikka väga keeruline leida. Tekst ja foto: Evelin TiiterFotod: Merike Sikk
Reedel, 7. märtsil veetsid 9.b ja 9.c klassi õpilased toreda õppepäeva Tallinnas Noortel oli võimalus osa saada traditsioonilise projekti Minu riik õppepäevast. Päev algas Stenbocki majas, kus igapäevaselt töötab Eesti Vabariigi Valitsus. Tegime ringkäigu kaunilt sisustatud majas väga asjatundliku giidi juhtimisel ning saime ära proovida toolid ja lauad, mida oma tööpäeva jooksul kasutavad meie riigi ministrid. Päev jätkus Riigikogus, kus anti ülevaade meie riigi juhtorgani moodustamise põhimõtetest, igapäevasest tööst ja rahva osast riigi juhtimises. Õppepäev lõppes harivate ja lõõgastavate tegevustega Euroopa Elamuskeskuses. Aitäh projekti Minu riik eestvedajatele! Tekst: Signe Ojasalu
Selle aasta jaanuaris ja veebruaris viis 8.d klass läbi ühe ettevõtliku koostööprojekti, mille eesmärgiks oli tutvuda Lääne-Viru Toidupanga tegevuse ja töökorraldusega, teha head ja saada vabatahtliku töö kogemus. Kõik 8.d klassi õpilased käisid vähemalt korra toidupangas vabatahtlikuna abis. Ühtekokku töötasime toidupangas viiel õhtul, iga kord 3,5 tundi. Eesti Toidupank on heategevuslike toidupankade võrgustik ja selle asutaja ning tegevjuht on Piet Boerefijn. Toidupanga põhiliseks eesmärgiks on toidu päästmine. Lääne-Viru Toidupank asub Rakveres Jaama puiesteel ja sealsed töötajad ning vabatahtlikud teevad kõik selleks, et erinevates toidupangaga koostööd tegevates poekettides üle jääv, aga veel kõlblik toit ei läheks ära viskamisele, vaid jõuaks abivajajateni. Lisaks korraldab toidupank toidukogumispäevi ning võtab vastu rahalisi annetusi, mille eest ostetakse erinevaid kuivaineid. Toitu saab annetada ka toidupoodides asuvatesse annetusautomaatidesse. Mida me siis täpsemalt tegime? Iga kord saime kõigepealt detailse ülevaate toidupanga tegevusest ja töökorraldusest. Seejärel aitasime komplekteerida erinevate Lääne-Virumaa valdade abi vajavate leibkondade toidupakke. Niisamuti saime toidupoodidest saabuvat toitu kaaluda, sorteerida, hoiustamiseks markeerida ja õhtuseks toiduväljastamiseks valmis panna. Lisaks korrastasime riiuleid ja paigutasime neile asju. Soovijad said ka toidupanga bussijuhiga toidukorjeringidel käia. Mida me teada saime, kogesime, märkasime? Saime teada, et Eestis läheb toitu päris palju raisku ning selle teemaga ei tegeleta veel nii süvitsi kui mujal Euroopas. Aga me kogu aeg areneme ja saame selles paremaks! Märkasime, et väga palju jõuab õhtustelt toidukorjetelt toidupanka saiatooteid ja erinevaid pirukaid. Teame nüüd, et ’kõlblik kuni’ märget kasutatakse kiirestiriknevatel toitudel, ’parim enne’ märget aga pikema säilimisajaga toitudel. Samas on päris paljud toiduained, mis on tarbimiskõlbulikud kuni 12 kuud pärast parim enne kuupäeva lõppu. Niisamuti teame, et sulatatud toitu ei tohi enam uuesti külmutada. Õppisime targasti toidupakke tegema: need peavad olema võrdsed, mitmekesised, toitvad, kestvad ning tuleb olla kokkuhoidlik, et kõigile jaguks. Saime teada, et toidupank jagab toiduabi vastavalt sotsiaalabiosakondade nimekirjadele ning et toidupakki saades tuleb esitada isikut tõendav dokument ning anda allkiri. Kogesime, et õhtuti on toidupangas palju sagimist. See on musternäide sellisest meeskonnast, kus igaüks teab, mida teha, teeb seda kiiresti ning efektiivselt ega unusta vahepeal ka nalja visata, et kõigil ikka tuju hea oleks. Kogesime ka heatahtlikku töö juhtimist ja nägime, kui keeruline ning aeganõudev see võib olla. Jäime oma projektiga väga rahule. See oli peaaegu kõigile esmakordne kogemus vabatahtlikuna töötada. Ja ehkki aeg oli hiline, oli see siiski väga huvitav, põnev ja hariv. Hea tunne oli inimesi aidata! Tänusõnad meie klassi lapsevanem Annely Sirgole, Lääne-Viru Toidupanga koordinaatorile, kes oli pikemalt mõtlemata nõus aitama meie ideed ellu viia! Tervitused ka kõigile teistele toidupanga toredatele ja sõbralikele vabatahtlikele ja bussijuhile! Ning loomulikult kõigile 8.d klassi lapsevanematele suur tänu heakskiidu ja abi eest! 8.d klass ja klassijuhataja Kaire King
Kadrina Keskkool otsib oma meeskonda klassiõpetajat, eesti keele ja kirjanduse õpetajat, matemaatikaõpetajat, füüsika õpetajat ja psühholoogi.Pakume tööd
