Oktoobri esimestel päevadel toimusid 9. klassidele liikumise ja loodusainete õuesõppe päevad Neerutis. Õpilased liikusid ümber Neeruti Tagajärve. Rajal oli nende jaoks ette valmistatud mitmeid loodusainetega seotud ülesandeid, milles korrati ja pandi praktikasse eelneva kahe aasta jooksul õpitu. Õpilased tutvusid Neeruti erilise maastiku ja loodusega ning pidid tegema tuld ilma tavaliste tuletegemise vahenditeta. Nad said ennast proovile panna liikide tundmises looduses ning ka ettevalmistatud näidiste, preparaatide, fotode ja koljude põhjal. Õpilased said uurida järvevee puhtust ja pH-taset, ööpäevaseid rütme ja tasakaalu. Sadulamäele tõustes said 9. klasside õpilased lihtsaid abivahendeid kasutades mõõta nõlva suhtelist kõrgust, nõlvakallet ning puu ümbermõõtu. Tuletati meelde ilmakaared ning kompassi abil pandi paika põhjasuuna asukoht. Mõõteseadmeid appi võttes teostati ilmavaatlusi. Määrati hetke pilvisus, tuule suund ja õhutemperatuur Sadulamäel. Õpilased hindasid sellel päeval ilusat loodust, huvitavaid ülesandeid, võimalust liikuda oma rühma toredas seltskonnas ja töötada üheskoos. Ilm hoidis seiklejaid ja Neeruti loodus pakkus imelisi vaateid. Loodusainete õpetajad
5. klasside õppekäik pakkus võimaluse õppida vee, maastiku ja looduse kohta otse looduses. Õppekäik aitas mõista veeringet, vee teket ning nende seoseid kliima, maastiku ja inimtegevusega, samuti vee mõju inimese tervisele ja loodusele. Giid rääkis meile ka mandrijää kujundatud pinnavormidest, moreenist ja voorest, karstist ning loodus- ja keskkonnakaitsest.Kuulsime põnevat lugu Sinijärve põhjas olevast tankist, saime teha pai koprale ning nüüd teame, miks rähnil pea valutama ei hakka. Proovisime ka ujuvsilla kandvust, õõtsikute vastupidavust ning nuputasime, mis nipiga veega täidetud pudelis olevat tühja õhupalli põhja saab.Loomulikult kutsus kaunis loodus meid kogu oma ilu pildile jäädvustama. Fotod: Gabriela, Delinda, Aleksandra, Randel, Lissandra, Lisanne, Evelin
9. oktoobril oli gümnasistidel võimalus kuulata Sirle Blumbergi, kes on inimkaubandusohvrite teenuse juht sotsiaalkindlustusametis. Tema igapäevatöö on aidata inimkaubanduse ohvreid ning informeerida inimesi inimkaubanduse ennetamisest, ohvrite abistamise võimalustest, tingimustest, eeskirjadest ja ohtudest välismaal.Ta käsitles loengus inimkaubanduse olemust ja selle erinevaid vorme. Näidatud videod ning animatsioonid seksuaalse ja tööalase ekspluateerimise ning kuritegevusele sundimise kohta aitasid mõista, kuidas võib inimkaubandus avalduda nii Eestis kui ka üle riigipiiride.Sirle Blumberg rääkis sellest, kuidas inimesi võidakse sundida või nende haavatavat olukorda ära kasutada, ning tutvustas inimkaubanduse ohvrite abistamise võimalusi. Foto: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/inimkaubandus
Kevadel panime alguse vahvale projektile – lapsed kasvatasid kas koolis või kodudes seemnest taimed ning hoolitsesid suve jooksul kõrvitsate eest. Sügisel jõudis kätte aeg saak kokku koguda! Lapsed tõid enda kasvatatud kõrvitsad ja teised köögiviljad kooli ning üheskoos kogunes neid päris kena hulk. Möödunud reedel tuli meile appi Omniva, kes viis kogu kogutud saagi Tallinna Loomaaeda. Seal saavad meie hoole ja armastusega kasvatatud aiasaadustest rõõmu loomaaia asukad. Suur aitäh kõigile lastele ja peredele, kes projektis kaasa lõid, taimi kasvatasid, nende eest hoolitsesid ja saagi kooli tõid! Eriline tänu Omnivale, kes aitas meie kõrvitsatel ja köögiviljadel jõuda Tallinna Loomaaeda! Kõrvitsad jõudsid loomaaeda eile. Kõrvitsate jõudmist loomaaeda jälgis ,,Ringvaate” saatetiim ja seda lõiku nägi kolmapäevases saates –https://jupiter.err.ee/1610160559/korvitsad-koigile Väikesest seemnest kasvas suur heategu! 1. kooliastme õpetajad
Kadrina Keskkooli 4.b klass osales Rakvere linnuses haridusprogrammis „Elu-olu ja kombed Vana-Liivimaal“, mis pakkus põhjaliku ja silmiavava sissevaate 13.–16. sajandi igapäevaellu. Õpilased said teada, kuidas keskajal haigusi raviti ja hügieeni eest hoolitseti ning millised kombed reguleerisid naiste ja meeste omavahelist suhtlemist. Arutlesime ka selle üle, kuidas toonased harjumused erinevad tänapäevastest. Keskaegse toidulaua juures tutvusime ajastule omaste toitude ja lauakommetega ning saime õpitut kohe praktikas proovida. Kuulsime, kuidas tuli lauakaaslastega viisakalt käituda ning milline roll oli suhtlemises sonettidel ja tantsudel. Proovisime ka ise keskaegset tantsu ning uudistasime piinakambrit. Õppekäigule pani võimsa punkti päris kahuripauk! Oli põnev ja elamusterohke päev, mis aitas ajaloo õpilaste jaoks elavaks muuta.
On õpetajate päeva hommik. Kadrina Keskkooli valge lava. Kell 8.40 saab kooli juhtimine ja võim uudse rituaali ja vande ettelugemise saatel abiturientidele üle antud. Koolimaja ja õpilased saavad olema hästi hoitud! Saabunud vabadust õpetajatele kaks korda pakkuma ei pea. Juba on bussitäis säravate silmadega koolipersonali liikmeid end teele asutamas, et veeta üks mõnus hommikupoolik Viru rabas. Vihm ei sega kedagi. Meie õpetajad on vinged – matkatee möödub lennates. Mõnel isegi vahepeal ujudes (!) Lahendatud saab meeleolukas bingo ning maha peetud kosutav piknik. Tehtud! Kell 12.57, Huvikeskuse saal. Kõlavad aktuse juhi avasõnad ja juba on lava vallutanud väikesed tantsutüdrukud. Kõlama saab asendusdirektor Emil Bremeni kõne. Kirjeldatud saavad ka päeval toimunud „vägiteod“, mis värsked õpetajad rivist välja viisid. Sellele kohaselt järgneb üks kurvavõitu klaveripala. Ent õpetajate päev on siiski pidupäev ja tagasi rõõmsale lainele viivad koolijuht Evelin Teiva tervituskõne ja tunnustussõnad. Tööjuubeleid tähistavad sel aastal õpetajad Karl Meos (45), Katrin Mägi (35), Evelin Tiiter (25), Raili Rohula (5) ja Maarja Põder (5). Aasta õpetaja konkursi nominendid on Marge Abner (klassiõpetaja nominent), Siim Soots (põhikooliõpetaja nominent), Kaire King (klassijuhataja nominent), Mariza Lillepea (klassijuhataja nominent), Kaia Klaan (huvialaõpetaja), Liina Leinmets (gümnaasiumiõpetaja nominent) ning Lääne-Virumaa aasta gümnaasiumiõpetaja laureaat Evelin Tiiter. On põhjust olla väga uhke! Päeva lõpetab traditsiooniline tagasivaade toimunule. Asendusõpetajad muljetavad – mõni elavamalt, mõni ärevamalt. Lõpus jääb kõlama õpetajaametit proovinud 11. klassi noormehe ohkav kokkuvõte ja sõnum õpetajatele: „Mul on teist nii kahju!“ Üle saali kõlab kahin ja naer. Võib-olla mõistmisest, võib-olla kaastundest, aga pigem äratundmisest, et õpetaja töö pole tõesti meelakkumine. Meie õpetajaid see aga ei heiduta – nemad lähevad ikka vapralt edasi, süda soe, hing asja juures ja valmis järgmiseks päevaks, sest seda tööd tehaksegi südame ja hingega. Elagu õpetajad!
26. septembril tähistati juba 25. korda Euroopa keeltepäeva, et väärtustada erinevaid keeli ja kultuure. Oleme juba aastaid selle päeva erinevates tegevustes kaasa löönud, nii ka seekord. Alati tekitab õpilastes elevust Vikerraadio korraldatud keeleviktoriin, kus tuleb mõistatada, millises Euroopa keeles loetakse katkendeid tuntud lasteraamatutest. Sel aastal oli äraarvamiseks lõiguke Muumitrolli seiklustest. Kuigi levinumate keelte äratundmine läks libedalt, oli kasvõi rumeenia või portugali keele tuvastamine paras pähkel. Kuulati ka keeltepäevaks loodud hümni ja lahendati keelepäeva veebilehel erinevaid ülesandeid. Õpetaja Kaire õpilased tegid läbi rea lõbusaid keelealaseid väljakutseid inglise keeles, osaledes seeläbi ülemaailmsel keeleväljakutse rekordi püstitamisel. Selle eest said nad lausa tunnistuse! Õpetaja Signe ja Merikese õpilased otsisid infot Euroopa keelte kohta ja panid teadmised plakatitele. Saime teada, et Euroopas kõneldakse 225 põliskeelt, aga ametlikke keeli on 24. Paras pusimine oli ka katse tundmatutes keeltes sõnu hääldada. Keeled on aken maailma! Fotod – Kaire King, Signe Ojasalu, Merike SikkTekst – Merike Sikk
Sel kuul pöörame Kadrina Keskkoolis rohkem tähelepanu sellele, kuidas saame hoida enda ja üksteise vaimset tervist. Iga väike investeering loeb – olgu selleks aeg, tähelepanu, uued oskused või toetavam keskkond. Igal nädalal võtame fookusesse ühe teema ning 10. oktoobril kingime ühe tunni üksteisele – võimalusel ekraanidest eemal ja päriselt kohal. Mida sina sel nädalal oma vaimsesse tervisesse investeerid?
