07.02 külastas meid Liis Hein, kes jagas oma kogemusi sisuloojana ja reisikonsultandina. Õpilased kuulasid huviga ja tõid välja erinevaid mõtteid: Ahhaa! (Mida teada saime?)Reisikonsultandi töö nõuab kannatlikkust, suhtlemisoskust ja valmidust ootamatusteks, nagu tühistatud lennud või looduskatastroofid.Instagram on tema jaoks võimas tööriist – järjepidevusega on ta suutnud kasvatada oma jälgijaskonda ja teenida märkimisväärselt. Ohhoo! (Mis üllatas?)Kuigi tal on palju püsikliente, ei soovi ta oma reisifirmat avada – talle meeldib töötada Go Traveli meeskonnas. Ehhee! (Mis pani mõtlema?)Noorelt alustamine ja unistuste poole liikumine on edu aluseks, isegi kui lähedased ei pruugi alati alguses toetada.Ajaplaneerimine ja järjepidevus on tema töö põhialused.Liis tõi palju praktilisi näiteid ja andis motivatsiooni mitte ainult reisivaldkonnas, vaid ka sotsiaalmeedia kasutamises ja karjäärivalikute tegemisel. Suur aitäh Liisile inspireeriva kohtumise eest! Aitäh õpetajad Sirje Eirand, Kaire King, Maarja Põder ja Karl Meos!
Sõnakunstiring osales 7.- 8. veebruaril Jõgeval toimunud XX Betti Alverile pühendatud luulepäevadel “Tuulelapsed”.Sellel aastal esitasid õpilased Ellen Niidu luulet. Meie etendus kandis pealkirja “Võilillelaps”.Osales 17 truppi üle Eesti, kelle etendusi vaadates saime palju kogemusi ja toredaid elamusi. Meie etendust tunnustati eripreemiaga “Säravate esituste kimbu eest”.Eredamalt jäid silma Joanna Palu ja Loore Sikka – neid tüdrukuid tunnustati näitlejapreemiatega. Õpilasi juhendas Jana Sillajõe.
Esimese kooliastme õpilased avasid Eesti Raamatu Aasta 20.-24. jaanuaril toimunud raamatukogunädalaga. Lapsed joonistasid pilte oma lemmikraamatutest ja -tegelastest. Töödest valmisid plakatid, mis eesti keele õpetajate eestvedamisel koridori näitusele seati. Raamatukogus toimus vahetunni viktoriin. Küsimused olid Eesti lastekirjanike ja nende loomingu kohta. Osalejaid oli 62. Viktoriini võitis 1.a klassi õpilane Martti. Toimusid raamatukogutunnid, mille viis läbi raamatukogujuhataja Aino. Lapsed said rohkem teada aabitsa ajaloost ja muinasjuttudest. 1. ja 3. klasside õpilased külastasid Kadrina Valla Raamatukogu. 1. klassid korraldasid luuletunni, kus esineti üksteisele Eesti luuletajate loominguga. 30. jaanuaril osalesid kõik algklassid kooslugemises. Loeti Jaan Rannapi raamatut ,,Nublu”. Seda ettevõtmist jäävad meenutama joonistused ja meisterdused peategelasest Nublust. Fotod: Raamatukogujuhataja Aino ja klassiõpetajad.Tekst: Õpetaja Jana Sillajõe ja Marge Abner
Reedel, 31. jaanuari õhtul kogunesid 3.a klassi õpilased kooli raamatukokku ööd veetma. Õpilasi ootas ees palju põnevaid tegevusi. Raamatukoguhoidja viis läbi Aabitsatunni, kus õpilased said teada selle raamatu ajaloost ja tutvusid erinevate ajastute Aabitsatega. Järgnes koomiksi joonistamine. Tingimuseks oli, et tegelane peab olema Eesti lasteraamatust. Nii valmisid toredad seiklused Sipsiku, Lotte, Pätu ja Nukitsamehega. Avastamisrõõmu pakkus otsimise “Bingo”. Mänguvälja täitmiseks, tuli küsitleda klassikaaslasi loetud raamatute teemadel. Lugemispesas oli igal lapsel võimalik lugeda O. Lutsu raamatut “Nukitsamees”. Koos mängiti veel erinevaid lauamänge, loeti ja vaadati raamatuid. Õhtu lõppes öökino ja öölugemisega. Tekst ja fotod: Õpetaja Marge Abner
Reedel, 24. jaanuaril, said 9. klasside õpilased kontrollida oma teadmisi väga igapäevasest tegevusest nagu seda on hammaste ja suu hooldamine.Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli 3. kursuse hambaravi assistendi eriala tudengid Karen Käige (Kadrina Keskkooli vilistlane), Kati Sireli ja Keidi Võrk viisid läbi tunnid, mille teemaks oli “Suuhügieeni nõustamine”.Tundides keskenduti kõige tähtsamale, et ennetada tulevikus suuri kulutusi hammaste ravile.
21. jaanuaril said 3.–9. klassi õpilased osa Ahhaa teaduskeskuse vee- ja keskkonnateemalisest etendusest, mis on valminud Life IP CleanEST projekti raames. Etenduse eesmärk oli aidata õpilastel paremini mõista ning leida lahendusi Virumaa keskkonnaprobleemidele. Täname AHHAA keskust!
Detsembrikuus (4.12-16.12) oli Maailmanädalate raames Kadrina Keskkooli raamatukogu väikeses klassis ja B korpuse koridoris üleval põnev Tartu loodusmaja poolt koostatud näitus “Kapist välja – riided ihu ja ilma vahel”. Näitust külastas palju õpilasi alates esimesest kuni kaheteistkümnenda klassini erinevate õpetajate juhendamisel. 9. c klassi õpilasi juhendasid näituse külastamisel Laura Stüf ja Sandra Kruglova, kelle praktilise töö üheks osaks oli ka näituse ülespanek ja mahavõtmine koos juhendajaga. Koridoris asuvas stendidega näituseosas oli võimalik saada palju teadmisi rõivaste kohta – oli ülevaade nende valmistamise peamistest tehnoloogiatest ja toorainest. Näitusega tutvudes said külastajad teada, et rõivaste valmistamisel on suur jälg keskkonnale. Meie riiete valmistamiseks kulub palju maad, energiat, vett ja maavarasid. Näiteks 1 kg puuvilla kasvatamiseks kulub kuni 10 000 liitrit vett. Palju vett kulub ka kiu töötlemiseks – näiteks värvimiseks ja pleegitamiseks. Seetõttu ongi oluline, et me suudaksime pikendada rõivaste eluiga. Mitte ei osta mingit eset vaid selleks, et seda ühe korra kanda. Raamatukogus olev näituseruum pakkus võimalust ise asju käega katsuda. Näiteks oli võimalik mikroskoobi all erinevaid kiude ja tekstiilinäidiseid vaadelda. Samuti sai uurida oma rõivaid, et teha kindlaks, kuidas on neid kõige parem hooldada. Lisaks oli võimalik villa kraasida ja nööpe riide külge õmmelda. Tore oli uurida, millisest riigist on kõige rohkem näitusekülastajate rõivaid pärit. Lisan lõpetuseks mõned õpilaste muljed näitusest. Õpilastele näitus meeldis, see et sai palju uusi teadmisi ning oli võimalik ise uurida ja käega katsuda erinevaid materjale. Samuti kiideti näituse kujundust ning sedagi, et asjad olid lihtsasti mõistetavad. Samuti meeldis õpilastele see, et saadi uusi teadmisi, kuidas oma rõivaid paremini hooldada, et need kauem ilusana püsiksid. Näituse kohta on võimalik lisateavet saada Tartu loodusmaja kodulehelt –https://www.tartuloodusmaja.ee/naitus-kapist-valja/ Fotod ja tekst – Kirsti Kasemets
18.-28. novembrini valmistasid Kadrina Keskkooli õpilased Maailmanädalate ürituse raames taaskasutuse põhimõttel hulgaliselt toredaid kaunistusi, millega ehiti esimeseks advendiks ära kogu koolimaja. Koolimaja kauniks muutmisele aitas kaasa suur hulk õpilasi. Samuti tuleb aitäh öelda paljudele algklassiõpetajatele, kunstiõpetaja Helena Lahile, käsitöö ja kodunduse õpetajale Marianne Annulale ning 11. klassi õpilastele Laura Stüfile ja Sandra Kruglovale, kelle juhendamisel kõik see teoks sai. Algklassiõpilased kasutasid vanadest uute asjade loomiseks vanu ajalehti ja ajakirju, samuti wc-paberi sees olevaid rulle ning kommipabereid. 4.-9. klasside õpilased valmistasid peamiselt väikeseid ja suuri 3D lumehelbeid. Keskkooliõpilased valmistasid suuri jõuluinstallatsioone kunstiõpetaja juhendamisel. Algklassilaste muljed olid positiivsed – oli tore teha vanast uut. Tegemise käigus tekkis lastel palju uusi põnevaid mõtteid, kuidas saab edaspidi veel materjale taaskasutada. Maailmanädalad viiakse läbi kahe 11. klassi õpilase – Laura Stüfi ja Sandra Kruglova praktilise töö tegemise käigus. Jõulukaunistuste meisterdamine ja koolimaja kaunistamine oli üks osa nende tööst. Laura kirjeldab enda tegevusi järgmiselt – maailmanädalate käigus tegelesime kooliperega (4.-9. klass) taaskasutuse ja loovuse ühendamisega, meisterdades vanapaberist lumehelbeid. Tundides oli päris tore õpetada, kuigi õpilased küsisid tegemisel igat asja sada korda üle. Põhikooli õpilaste juhendamine pani veidi kannatuse proovile, aga üldiselt oli see väga lahe kogemus. Sandra kirjeldab oma muljeid järgmiselt: mina juhendasin käsitöötundide ajal lapsi. Oli näha, et õpilastele meeldis lumehelveste meisterdamine, vaid üksikud ei viitsinud kaasa teha. Endalgi oli põnev nooremaid õpetada. Koostanud: Kirsti Kasemets – Laura ja Sandra praktilise töö juhendaja. Fotod: Helena Lahi, Kirsti Kasemets
19. novembril ja 10. detsembril külastas meie kooli kõiki 1.-9. klasside õpilasi SOS Lasteküla Eesti Ühingu ennetustöö koordinaator Sirli Arro, kes tutvustas SOVA Chati ning rääkis ka laiemalt vaimsest tervisest. SOVA.ee chat on kõikidele 7-16 aastastele lastele ja noortele mõeldud vestlusplatvorm, kus on võimalik turvaliselt ja anonüümselt kirjutada oma muredest. Chatis vastavad lastele professionaalsed nõustajad, kes suhtlevad eesti ja vene keeles.SOVA chat on avatud iga päev kell 14.00-22.00 veebiaadressil www.sova.eeVahel piisab ainult ühest arutelust, et leida olukorrale lahendus. Suur tänu Sirli Arrole, kes meie õpilastega kaks pikka päeva olulisel teemal arutles ning teadlikkust tõstis! Tekst ja foto: Kai Tamm
Neljapäeval, 5. detsembril kohtusid loodusteaduste (LOTE) õppesuuna õpilased suunakursuse külalistundide raames aktiivsete noortega, kes tutvustasid oma kogemusi osalemisest rahvusvahelises keskkonnaalases ERASMUS+ projektis „Green IQ“, mis toimus novembris Curacaol, väikesel Kariibi mere saarel Venezuela ranniku lähistel. Külas olid Anette Traus, kes on meie kooli vilistlane ja õpib Tartu Ülikoolis psühholoogiat, Anni Petron – Tartu ülikooli bioloogia magistritudeng ning Saku Gümnaasiumi abiturient Kert Adams. Külalised rääkisid sütitavalt ja innustavalt oma osalemistest erinevates projektides ja tutvustasid võimalusi, mis noortele avanevad reisimiseks, silmaringi avardamiseks ja õppimiseks, kui ise aktiivselt suhelda ja kandideerida rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu erinevatesse Euroopa Liidu rahastatavatesse projektidesse. Anette tutvustas lühidalt ka noortele suunatud vaimse tervisega seotud abi saamise võimalusi ning jagas kasulikke infoallikaid. Noored viisid läbi ka toreda evolutsiooniredeli vormis rollimängu ning töötoa, kus iga õpilane sai arvutada oma ökoloogilise jalajälje. Tulemusi analüüsiti üheskoos, arutleti inimtegevuse mõju ja surve tagajärgedest maakera loodusele. Ürituse lõpus räägiti lähemalt ka kauni loodusega Curacao saarest, mis on Hiiumaast poole väiksem, kuid väga suure inimmõjuga, eelkõige turistide tõttu. Curacao on Madalmaade Kuningriigi koosseisus Hollandi Antillide omavalitsuse osa. Hämmastav oli kuulda, et looduskaitse on saarel alles lapsekingades ning prügisorteerimisega praktiliselt ei tegeleta, rannikul on suur suitsukonide uputus ning isegi reovett ei puhastata, vaid see lastakse otse ookeanisse. Ilusa sinise ja läbipaistva korallmere korallid on sageli stressis ning kilpkonnad haigestuvad herpesesse ja teistesse inimestelt levinud nakkushaigustesse. Õnneks on saare rannikul säilinud väike ala mangroovist, mis kaitseb üleujutuste eest ja on elupaigaks mitmekesisele loomastikule. Oli põnev ja huvitav kohtumine aktiivsete ja toredate noortega, saime haritumaks ja rikkamaks meiegi. Aitäh Anette, Anni ja Kert! Soovime teile põnevaid uusi projekte ja reise. Tekst ja fotod: Siret Pung, LOTE suunajuht
