Projektitöö - Page 2 of 4 - Kadrina Keskkool

Tulevikukool

28. mail lõpetas meie kooli meeskond Tallinna Ülikooli aastase kooliarendusprogrammi Tulevikukool. Täname teid, õpetajaid Evelin Teiva, Liina Suurkivi ja õppejuht Evelin Tiiter, kes meie meeskonna aastase õppetöö eneseanalüüsiks ning tutvustavaks plakatiks kokku panid! Mis on Tulevikukooli eesmärk? • Programmis osalevate koolide eesmärgiks on luua õppija arengut toetav õppimis- ja õpetamiskultuur lähtudes tõenduspõhisusest ja koostöisest muutuste juhtimisest. Mida me oleme aasta jooksul oma juhtmeeskonnaga teinud? • Õppinud teadlikult muudatusi planeerima ja selleks soodsat keskkonda looma aidates õpetajatel võtta vastutus muutuste algatamisel ja juhtimisel. • Koos teiste projektis olevate koolide ning ülikooli haridusinnovatsiooni spetsialistidega loonud uusi praktikaid ja metoodikaid. Oleme analüüsinud õpilaste õppeprotsessi, lähtudes kitsaskohtadest kavandanud arendustegevusi ning uusi lähenemisi ja analüüsinud nende tegevuste mõju. • Lähtudes tõenduspõhisuse printsiibist õppinud monitoorima ja analüüsima muutuste protsessi, kus õpetaja on oma tegevuse uurija. Tallinna Ülikooli Tulevikukooli arendusprogramm aitab koolidel rakendada positiivseid muutusi õppetöös nii, et need oleksid laiapõhjalised, jätkusuutlikud ja mõjusad. Kadrina Keskkooli aastases Tulevikukooli programmis, mis valmistab ette kooli arengu protsesse järgnevateks aastateks osalesid õpetajad Evelin Teiva ja Liina Suurkivi, õppejuhid Mailen Remmelg, Reesi Sirvi ja Evelin Tiiter ning koolijuht Krõõt Nõmmela-Mehide.

Kadrina Keskkooli Erasmus+ projekt avas Sloveenias taas oma tiivad!

Sel õppeaastal Kadrina Keskkoolis alustatud Erasmus+ projekti “Keel ja pärand – Euroopa alusväärtused” esimene õpirännak oli meie kallisse naaberriiki, Soome. 15.- 20. aprillil toimunud keeleõppe ja silmaringi avardamise projekti teine reis oli aga juba suurem samm – Lõuna-Euroopasse, Sloveeniasse. Seal käis neli Erasmus+ projektitöö aine valinud õpilast: Sandra Kruglova, Laura Stüf, Laura Tamminen ja Maarja Mölder ning õpetajad Eha Vahesaar ja Merike Sikk. Sihtriiki saabudes tervitas meid soe õhk ja suvine hõng eelmise nädala kuumalainest. Mida üldse teadsid õpilased Sloveenia kohta enne reisi? “Ma teadsin, et Sloveenia on väga loodusrikas riik ning et see on väiksem kui Eesti, kuid suurema rahvaarvuga. Teadsin, milline Sloveenia lipp välja näeb ning et seal on n.ö slaavi kultuur.” – Laura Tamminen. “Peaaegu mitte midagi, ainult seda et seal on mäed.” – Sandra Kruglova. Ja mäed seal olid! Need suured, kõrguvad, muljetavaldavad hiiglased panid õpilased hämmastusest ahhetama, kuna Eesti Munamägi pole tegelikult ju isegi mägi. Kultuuriliselt on Eestist poole väiksemat Sloveeniat aga tugevalt mõjutanud kuulumine Austria-Ungari riigi koosseisu ja väikerahvana on sloveenid eestlastele üsna sarnased. Eestlased tõid endaga kaasa talve! Esimesel päeval, kooli poole jalutades, saatsid meid lehtes puud ning õitsevad ja magusalt lõhnavad sirelid. Ilm oli jahedavõitu, aga Kranji linn, kus projektitöö toimus, oli imeilus oma uduses hommikuses vaikuses. Käisime Gimnazija Kranj ehk Kranji Gümnaasiumi tundides, saime sealsetele õpilastele õpetada üht-teist Eesti kohta ja ka veidi eesti keelt ning nemad tutvustasid meile Sloveeniat. Seejärel käisime kesklinnas ning kuulasime giidi rääkimas vanalinna ning selles olevate hoonete kohta. Päeva lõpu poole üllatas meid aga talvine lumi, mis sadas küll graatsiliselt ja kaunilt, kuid polnud enam ahvatlev pärast pikka pimedat talve. Temperatuur langes ning kõik tundsid suurt kergendust, et olid võtnud soojad talvejoped kaasa. Teistel päevadel polnud erilist temperatuuri tõusu, kuid see ei takistanud riigis üht-teist uudistamast. Külastasime mitmeid paiku – kaks neist olid Sloveenia pealinn Ljubljana ja Bled. Maalilise saarekesega järve äärses Bledis maitsesime kuulsat kreemikooki, mida kutsutakse kremšnitaks. See kook oli maitse poolest väga sarnane meile tuntud napooleonikoogiga. Huvitav fakt on see, et Gimnazija Kranj on oma välimuse poolest samuti saanud hüüdnimeks kremšnita. Mida saime teada? Meie projekti üheks eesmärgiks on tutvuda partnerriigi koolieluga ja arendada suhtlusoskust. Kranj Gümnaasium on ajalooline hoone ilusa disainiga, kus käib ligi 1000 õpilast. Seal on kaheksa paralleelklassi. “Üsna šokeerivalt mõjus meile teadmine, et tunnid algavad juba kell 7. Tunnid kestavad 45 minutit nagu meilgi, aga vahetunnid on viis minutit ja lõunapaus üks tund,” meenutab õpetaja Eha Vahesaar, kes oli Sloveenia koolis töövarjuks. Õpilased kandsid koolis vahetusjalatsitena tuhvleid, mis mõjus väga uudselt, kuid geniaalselt. Laura Tamminen märkas ka keeleoskust sealsete inimeste puhul: “Mind üllatas see, et isegi vanem generatsioon oskas inglise keeles kõnelda. Ingliskeelsed tunnid olid hästi põnevad.” “Kool oli nagu labürint. Koolitunnid olid põnevad ning kõik õpetajad väga toredad.” – nendib Laura Stüf. Klassiruumid olid kenad ja puhtad, lauad ja toolid ei olnud kaetud kritseldustega. Oli kohe näha, et seal on kokku tulnud inimesed, kes tahavad edasi õppida ja targemaks saada. Reis mõjus igati positiivselt! “Ma kindlasti käiksin sellistel õpirännakutel veel, kui võimalik. Nii palju on avastada ja õppida ning kunagi ei hakka igav ega kurb.” – Laura Tamminen. “Kohutavalt tore ja lõbus nädal oli ja see on unustamatu.” – Sandra Kruglova. Reis oli kõigile igas mõttes silmi avardav ja meeldejääv kogemus. Selle reisiga seostunud hinge siseste avastustega sobiks hästi järgmine tsitaat: “Mulle meeldivad mäed, sest need panevad mind tundma väiksena. Nad aitavad mul näha, mis on elus oluline.” – Mark Obmascik. Maarja Mölder,Kadrina Keskkooli 10 klassi HUSO suuna õpilane

Töövarjuna Sloveenias 15.- 20.04.2024

Idee uute kogemuste saamiseks töövarjutamise teel tekkis eelmisel aastal kolleegidega mõtteid vahetades ja Merike Sikk kogenud projektikirjutajana võttis asja käsile ja kirjutas Erasmus + projekti, mis hõlmab nii õpirännet kui töövarjutamist. Projekti kirjutamine on mahukas ettevõtmine, kus ettekirjutusi tuleb väga täpselt järgida ja ise partnerkoolid leida. Kuna meie kool on kauaaegne rahvusvahelistes projektides osaleja, on hea võimalus olemasolevaid kogemusi, teadmisi ja kontakte kasutades kirjutada edukas projekt, mis ka rahastuse saab. Projektitöö üks alustala on usaldusväärsed inimesed ja erakordselt tore on teha projekte varem head koostööd tehtud koolide ja õpetajatega. Siinkohal minu kiitus ja tänu Merikesele rahvusvaheliste projektide suurepärase korraldamise eest läbi aastakümnete. Sloveenia Kranj Gimnazijaga oleme teinud koostööd projektis Internet under my skin ja nii sai meie seekordse visiidi võtmeisikuks Mateja Zepic, kes on erialalt arvutiõpetaja ja erakordselt lahke ja sõbralik inimene. Meie tegevused Kranjs olid hästi planeeritud ja lisaks koolitundidele täis põnevad tegevusi ja ekskursioone. Kranj Gimnazija on ligi 1000 õpilasega gümnaasium, kus on kaheksa paralleelklassi. Õpilased võetakse vastu põhikooli lõputunnistuse põhjal loodud pingerea järgi. Koolihoone on ajalooline maja moodsa sisustuse ja kena disainiga. Üsna šokeerivalt mõjus meile teadmine, et tunnid algavad juba kell 7, kestavad 45 minutit nagu meilgi. Vahetunnid on viis minutit ja lõunapaus üks tund. Kuna koolimaja ei ole piisavalt suur, on erinevate ainekabinettide kasutamise võimaldamiseks koolis neli tunniplaani, mis teeb elu mitmekesiseks. Kõik õpilased kannavad koolis vahetusjalatseid, eriti jäid silma kooli logoga tuhvlid. Tundides osalesid õpilased aktiivse kohaloluga, keegi ei vajanud õpetajapoolset vihjet teemaga tegelemiseks ega telefoni ära panemiseks. Küll kasutati telefoni info otsimiseks ja viktoriinide tegemiseks nagu meie kooliski. Kuna kool on suur, on ka keeleõppe klassid suured. Sellega seoses tehakse palju paaris- ja rühmatööd. Näiteks kuulsime 10. klassi esitlusi maailma erinevatest festivalidest, mida tehti paralleelselt kahes paaris. Kõigepealt kirjeldati festivale ja võrreldi neid, kus ja kui laialt nad levinud on ja milline on nende arvates prognoos nende edasiseks levikuks. Selline ülesanne nõuab nii individuaalset panust kui koos materjali analüüsimist. Esitlused lõppesid lünktekstiga kogu kuuldud materjali kohta, mida klass pidi täitma. Nii olid kaasõpilased esitluse sisulise jälgimisega haaratud. Suulise vestlusoskuse harjutamiseks kasutati 12. klassi tunnis kiirkohtingu meetodit, mis tagas kõigile võimaluse samaaegselt rääkida ja vestluspartnereid kiiresti vahetada. Õpilased olid aktiivsed ja hea keeleoskusega. Hea keeleoskuse tagab motiveeritud õppija, kvalifitseeritud õpetaja ja piisav aeg keele harjutamiseks. Sloveenias on gümnaasium neli aastat, viimasel aastal õpitakse ainult eksamiaineid. Õpilased sooritavad viis meie mõistes riigieksamit, millest kolm on kohustuslikud: emakeel, matemaatika ja inglise keel, lisaks kaks vabal valikul. Inglise keelt õpitakse neli tundi nädalas, viimasel aastal viis. Valikaineid on vaid kaks kahel esimesel aastal. Veel on huvitav, et koolis saab osaleda rahvusvahelises IB programmis, mis valmistab õpilasi ette kõrgkoolis edasiõppimiseks. Eestis pakutakse seda võimalust seitsmes koolis (munitsipaalkoolidest Tallinna Inglise Kolledžis ja Miina Härma Gümnaasiumis). Pean töövarju projektis osalemist vajalikuks professionaalse arengu seisukohalt, oli huvitav ja silmaringi avardav. Rahvusvaheline koostöö teiste koolidega on oluline, et näha ja uurida, kuidas mujal elatakse, õpitakse. Koju tulles saame kogetut jagada ja häid kogemusi ellu rakendada. Projektis osalevatel õpilastel võib see kogemus olla võimalus leida uus aspekt isiklikus arengus, mida kodust lahkumata poleks võib-olla leitud. Eha Vahesaar

Kadrina võõrustas külalisi Saksamaalt

10.-15. märtsini olid meie koolis Erasmus+ projekti raames külas 5 õpilast ja õpetaja Saksamaalt, Marianum Fulda koolist.

Erasmus+ “Keel ja pärand – Euroopa alusväärtused” esimene kohtumine Soomes

Üle kolme aasta on Kadrina Keskkooli õpilastel ja õpetajatel jälle hea võimalus rahvusvaheliseks koostööks. Alustasime Erasmus+ projektiga, millel nimeks “Keel ja pärand – Euroopa alusväärtused”.

Läänemere veebiviktoriini tulemused on selgunud

Tänavuse UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti veebiviktoriini tulemused on selgunud. Kokku nuputas 2023. aasta novembris ja detsembris toimunud viktoriinil 3707 osalejat 5 Läänemere-äärsest riigist. Eesti koolidest osales 3448 õpilast. Veebiviktoriin toimus inglise keeles kolmes vanuseastmes, kõige populaarsem oli viktoriin 14-16aastaste seas, seejärel 17-19aastaste vanuserühmas ja viimaks 10-13aastaste hulgas.

Gümnasistid osalesid projektis „Rändav bioklass”

Detsembri alguses toimus meie koolis Tartu Ülikooli projekti „Rändav bioklass“ töötuba, kus osales 24 õpilast 10.-12. klassist.

Jõuluheategu

Meie kooli kolmandad klassid lõid kaasa üle-eestilises heategevusprojektis “Jõulukaardid hooldekodudele”. Kaarte meisterdati kunsti-ja tööõpetuse tundides, kuid panustasid ka pered. Kolmandikud saadavad oma jõulukaardid ning -soovid Viljandimaale. Kaunist jõuluaega !

Ületades piire – Läänemere Projekt Laura-Eliise ja Adela-Rokseti silme läbi

Läänemere Projekt (BSP) avas uksed kahele vaprale ja uudishimulikule tüdrukule, kes õpivad Kadrina Keskkooli 11. klassis loodusteaduste õppesuunal (LOTE). Projekt viis Laura-Eliise Taani, samal ajal kui Adela-Roksett seikles Soomes. Mõlemad tüdrukud said võimaluse sukelduda sügavale jätkusuutlikkuse ja merebioloogia maailma ning avastada enda jaoks uusi perspektiive ja kogemusi.

“Tere, kevad!” projektis osales 130 meie õpilast

Kui kalendris keeratakse ette märts, hakkab iga kooliskäija kevadet ootama. 130 õpilast 1.a ja 1.b klassist, 5.l klassist ning 6. ja 7. klassidest jälgisid kevade tulekut looduses ning osalesid üleriigilises projektis “Tere, kevad!”.