25. aprillil toimus Kadrina Huvikeskuse saalis CADrina IT- ja nutifestivali raames CADrina hariduspaneel. Selleaastase hariduspaneeli teema oli taastuvenergeetika – selle võimalused ja väljakutsed ning räägiti ka sellest, kuidas meie tänased otsused kujundavad homset energiamaastikku.
Hariduspaneeli moderaatorid olid selleaastane CADrina aukülaline Raul Rebane ning Kadrina Keskkooli abiturient Ketlin Rebane. Arutelus osalesid taastuvenergeetika valdkonna silmapaistvad esindajad ja noored insenerid: taastuvenergeetika ekspert ja TalTechi professor Ivo Palu, Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees Veljo Konnimois, Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg, TalTechis elektroenegeetika ja mehhatroonika erialal inseneriks õppiv noor Brenda Pent, ajakirjanik ja teaduslugude vahendaja Marii Karell, ettevõtte Enefit taastuvenergia arenduse juht Johann-Gustav Lend ning Kadrina Keskkooli esindaja ja aasta gümnaasiumiõpetaja 2023 Raimo Maasik.
Alustuseks küsis moderaator Raul Rebane Arvi Hamburgilt, et mida ta mõtleb, kui kuuleb sõnu tuul, päike ja insener. Vastuseks tõi Hamburg välja, et nende sõnadega seostub ainult rõõm. “Energeetika, see tähendab seda, et sisemist energiat ja entusiasmi ja huvi on vaja kõigil, nii minul kui minust suurusjärk noorematel.” Noortele soovitas Arvi Hamburg minna õppima just energeetikat, sest kogu meie elu käib ümber energeetika ning see on üks valdkond, mis on igal juhul tulevikus vajalik. Ta lisas, et valides selle eriala, saab kolm asja korraga: huvitav ja loominguline töö, korralik sissetulek ning suur hulk vahvaid sõpru.
Elektroenergeetikat õppiv noor Brenda Pent iseloomustas oma eriala sõnadega suur, põnev ja kohati raske. Küsimusele, kellele ta elektroenergeetika eriala soovitaks, vastas ta: “Ma arvan, et see eriala sobib kõigile, kellele päriselt meeldiks maailma muuta, sest tegelikult insenerina ja energeetikuna on võimalus päriselt ise maailma muuta, eriti praeguses muutuvas rohepöörde maailmas.”
“Kui sa julged silma paista ja eriti kerge on sul inseneerias naisena silma paista, sest sa oled lihtsalt suur vähemus seal, siis läheb sul tegelikult pigem kergesti hästi,” oli tema julgustav sõnum tüdrukutele.
Veljo Konnimois tõi välja, et tihti ei saada aru, kes on insener. Küsimusele, kes on insener, vastas ta järgmiselt: “Alles eile kirjutasin oma seinale, et inseneride oskus on asjadest aru saada ja üks oskustest on tegelikult ka selline röntgenpilt. Täna kui me näeme seda võistlust, siis me tegelikult näeme selle visuaalse maailma sisemusse ja insenerid on ühed sellised tegelased, kes peale vaadates näevad selle asja sisse, kuidas see toimib, mis selle jaoks vaja on, et ta toimiks.” Arvi Hamburg lisas, et inseneril on kolm omadust: esiteks teadmised, teiseks oskused, mis lähevad kogemusteks ja kolmandaks vastutus. “Inseneriks ei ole võimalik õppida, inseneriks on võimalik kasvada,” rõhutas ta.
Ajakirjanik Marii Karell pööras tähelepanu sellele, et inseneride hulgas peaks olema naisi ja mehi võrdsemalt, kui praegu on. Ta lisas: “Mida vähem me juhime tähelepanu sellele, et midagi on poiste ala, midagi on tüdrukute ala, seda rohkem lähevad kõik huvilised seda asja õppima.” Veel tõi Karell välja, et peaksime rohkem mõtlema sellele, kuidas inseneriks kasvamine käib: “Kui me mõtleme, et tänapäeval inimesed lähevad koju, mida hakkavad emad-isad tegema? Nad hakkavad tegema süüa ja vaatama ekraane. Aga ma ei tea väga palju kodusid, kus hakatakse midagi parandama, midagi lahti võtma.”
Raul Rebane küsis TalTech professor Ivo Palult: “Miks peaks inseneeria valdkonda teadma, õppima, kui nad tulevad su õpilaseks?” Palu arvates oli see suurepärane küsimus ja ütles, et tal on lihtne vastus sellel küsimusele: “Kui Te tahate minu vanusena midagi kiruda, siis tulge ja õppige vähemalt seda õigesti kiruma. Lihtne on niisama vinguda, mitte aru saada, miks elekter on kallis või miks on elekter odav, kust see tuleb või kuidas ära läheb, tulge tehke asjad selgeks ja vaadake, kus te saate ise sõna sekka öelda ja midagi paremaks teha.”
Ketlin Rebane esitas Raimo Maasikule küsimuse: “Kuidas Teie näete, kas piisavalt palju noori valib inseneeria eriala?” “Kindlasti mitte. Praegu veel mitte, aga see pööre on toimunud. Murre on juba toimunud Eesti haridusmaastikul,” vastas Raimo Maasik. Maasik tõi esile inseneeria tähtsuse: “Me kuidagi ei taha oma mugavustest järgi anda. See kõik on tänu inseneeriale. Me tahame puhast elektrit, puhast energiat ja selle jaoks peavad insenerid tööd tegema.” Maasik tõi välja ka, et lapsed peaksid juba noorest peast inseneeriaga tutvuma: “Hakkame väiksest peale kasvatama. Rahvamajas toimus Legoliiga ja väikesed lasteaia ja algklasside lapsed olid väga õhinal. Lapsed tegutsesid, panid asju liikuma, katsetasid läbi ja sealt kasvab neile huvi. Sealt tulevadki noored inseneeriat õppima. Inseneeria ei ole see, et sa lähed pimedasse tuppa keevitama. Nad hakkavad aru saama, mida inseneeria eriala endast kujutab.”
Johann-Gustav Lend ütles inseneeria eriala kohta: “Kui te lähete õppima inseneeriat, siis te ei lähe õppima mitte ametit vaid te lähete õppima distsipliini, mõtteviisi ja koostööd.” Ta lisas, et juurestik, mille inseneeria annab karjääri mõttes, on seinast seina.
Lõpetuseks võttis moderaator Ketlin Rebane öeldu ja lühidalt kokku: “Nagu näha, inseneeria ei ole nii keeruline ja piisab vaid uudishimust ja huvist nokitseda ja sul ongi kõik vajalik olemas, et saada inseneriks. Inseneerial on väga suured perspektiivid tulevikus.”
Tekst – Karmel Veide ja Rahel-Marta Pihel
Foto – Ain Liiva
