6. ja 8. mai hommikul suundusid seitsmendad klassid, silmad unised, kuid suu naerul, bussi, et sõita Saadjärve lõunakaldale. Ees ootasid kaks õppeprogrammi: “Liustike pärandus Eestimaa pinnal” ning “Järv elukeskkonnana: veeselgrootud, järveuuringud kaldalt”.
Päeva ühes osas külastasid õpilased Jääaja Keskuse püsinäituseid, kus giidi juhendamisel tutvuti, kuidas ja miks on Maa kujunenud selliseks, nagu see praegu on. Täpsemalt saadi aimu, kuidas on meie Eestimaa „mäed“ tekkinud ning milline on Eesti geoloogiline ehitus. Päeva lõpuks oskasid õpilased vastata, kas Neeruti pinnamoodi on kujundanud Kalevipoeg või liustikud.
Teises osas kehastusid õpilased limnoloogideks ning uurisid Saadjärve elustikku. Kummikud jalas, suunduti kahvaga järve põhjaelustikku püüdma. Eraldi tähelepanu väärivad õpilased, kes suutsid ka kummikutes jalad märjaks saada. „Parim asi üldse!“, hõikas üks õpilane. Õpetajana oli rõõm näha pühendunud noori, kes trotsisid nii muda, kuhu jalg pidevalt sisse vajus, kui ka kive, mis suurendasid järve sisse kukkumise tõenäosust. Õnneks keegi üleni märjaks ei saanud. Hiljem määrati kõik kahvaga püütud isendid klassiruumis juhendajate ning määrajate abiga. Tagasi Kadrinasse jõudes olid õpilased samasugused nagu hommikulgi- väsinud ja rõõmsad, mõni ainult pisut niiskem.
Täname Keskkonnainvesteeringute keskust toetamast, õpetaja Siret Punga korraldamast ning Jääaja Keskust meid vastu võtmast!
Tekst – Kevin Ambus
Fotod – Kevin Ambus, Siret Pung
