7. oktoobril külastasid Kadrina Keskkooli humanitaar-sotsiaalsuuna õpilased Väike-Maarjat ja seal asuvaid Lebavere metsavennapunkrit ja Rohu raketibaasi angaare.
Esimeseks peatuseks oli Väike-Maarja, kus kohtuti ka giidiga. Seal said õpilased teada palju huvitavat koha ajaloost. Põhiliselt peatuti Väike-Maarja kiriku juures, kus saadi teada, et kirik on antud aleviku vanim ehitis ning tutvustati ka legendi, mille järgi Väike-Maarja on oma nime saanud. Nimelt räägitakse, et kunagi laoti kiriku müüride sisse tüdruk nimega Maarja selleks, et ennetada kiriku aiakivide varastamist. Kiriku juurest liiguti edasi Vabadussõja mälestussamba juurde, kus räägiti F.J. Wiedemanni keeleauhinnast ja sellega seotud tammepargist. Lisaks tutvustati veidi Georg Lurichi elulugu ning saadi teada, et tänapäevane muuseumihoone oli kunagi koolimaja.
Järgmisena sõideti bussiga Lebavere metsavennapunkri juurde, kus tutvustati metsavenna Martin Tamme elu ning räägiti metsavendade igapäevaelust metsas. Õpilastele näidati ka ühte Martin Tamme punkrit, kuid kahjuks nad sisse uudistama ei saanud minna. Martin Tamm elas punkris kuus aastat ja veetis metsas kokku kaheksa aastat. Metsas elades aitas ta pidevalt oma perekonda ning selleks, et end mõnikord pesta, ehitas ta endale ka saunapunkri. 1953. aastal leiti ta ühest oma punkrist ning ta saadeti 18 aastaks Siberisse vangi. Sellest hoolimata elas ta piisavalt kaua, et näha taas vaba Eestit. Lebavere metsast on leitud kuus punkrit, millest on säilinud vaid üks. Lisaks räägiti metsavendade elu ohtudest ning agentidest, kes neid metsas jälitasid. Ühel metsavennal võis olla ka mitu punkrit, mida ta kasutas eri aegadel või erinevatel eesmärkidel.
Viimaseks külastati Rohu raketibaasi angaare, kus räägiti kunagise baasi ajaloost ja seal teeninud sõdurite elust. Baasi kohta on tänaseni palju salastatud infot, näiteks pole baasi-aegsest elust tehtud ühtegi pilti, pole ka teada, palju sõdureid seal teenis või mitu tuumalõhkepead baasis paiknes. Raketi kohti oli kokku kaheksa ning sõdurid saabusid sinna kaugemalt, näiteks Armeeniast ja Gruusiast. Räägiti ka kõrgepingeliinidega seotud õnnetustest, milles hukkus sõdureid, loomi ja õnnetusena ka kaks poissi. 1978. aastal baas suleti ja sõdurid lahkusid, kuid valve jäi veel viieks aastaks kohapeale. Hiljem hakati angaare rüüstama ning sealt varastati liiva, telliseid, betooni ja kõige rohkem vaske. Õpilased said teada ka põneva fakti – nimelt pärast sõja lõppu leiti veel aastaid angaaride lähedusest metsast suuri ja ussitamata seeni.
Õppekäigu lõpus küsiti õpetajatelt ja õpilastelt kommentaare. Õpetajad Merike Sikk ja Evelin Tiiter rääkisid, et idee Väike-Maarjasse õppekäigule minna oli algselt Rein Siku poolt välja pakutud. Neid kohti on ka varem külastatud ja otsustati taaskülastada õpilaste positiivse tagasiside tõttu. 10. klassi õpilastelt saadi kaks eri kommentaari. Esimene nooruk ütles, et õppekäik oli tema jaoks üpriski põnev ja huvitav, kuid tema arvates ei olnud Väike-Maarjas teeolud väga head ja lisas, et ise ta uuesti ei tuleks. Teine õpilane aga ei soovitaks sellisel õppekäigul kontsakingi kanda, kuid arvas, et oli tore koht, kus ajalooga tutvuda. 11. klassi õpilane sõnas: „Oli äge vanaaegseid angaare näha, kuid metsavennapunker oli minu jaoks põnevaim, sest oli huvitav näha, kuidas maa all elati”. 12. klassi õpilane arvas, et see oli kõige põnevam väljasõit kolme aasta jooksul, ja talle meeldis, et õppekäik oli nende jaoks tasuta.
Kadrina Keskkooli humanitaar-sotsiaalsuuna õpilaste õppekäik Väike-Maarjasse pakkus rohkelt uusi teadmisi ja põnevaid avastusi. Tutvuti Väike-Maarja ajaloo, Lebavere metsavendade tegevustega aastaid tagasi ning Rohu raketibaasi minevikuga. Õppekäik andis õpilastele võimaluse avastada Eesti ajalugu väljaspool klassiruumi ja näha ajaloolisi paiku oma silmaga. Õpilaste tagasiside põhjal oli väljasõit meeldejääv ja hariv kogemus, mis pakkus huvi mõnele õpilasele rohkem kui teisele.
Autorid: Kärolin Maasing, Eliise Nigol, Saskia Opromei, Merily Sepp
Fotograafid: Kadi-Liz Tiinast, Kärolin Maasing
