1. september on üks neist päevadest, mis tuleb igal aastal, aga ei ole kunagi päris samasugune. Te kõik olete seda päeva juba varem kogenud. Teate, kuidas koolis asjad käivad, kus on klassiruumid, mis tunne on oodata tunnikella ja ilmselt sedagi, kui kiiresti võib üks suvevaheaeg läbi saada. Aga ometi alustame täna kõik jälle natuke otsast peale. Uus kooliaasta on nagu värske vihik. Kaaned on avatud, esimene lehekülg veel puhas ja me ei tea täpselt, mis sinna aasta jooksul kirja saab. Kindlasti tuleb sinna häid hindeid ja õnnestumisi. Tuleb uusi teadmisi, sõpru, ettevõtmisi ja avastusi. Aga küllap satub nende lehekülgede vahele ka mõni ebaõnnestumine, pettumus või päev, mil kõik ei lähe päris nii, nagu lootsime. Ja see kuulub asja juurde. Sest kool ei ole koht, kus peab juba kõike oskama. Kool on koht, kus õpitakse. Õppimine on justkui pusle. Mõni tükk leiab kohe oma koha. Mõnda keerutad käes päris pikalt ega saa üldse aru, kuhu see sobima peaks. Vahel tundub, et tervikpilti ei tulegi. Aga siis proovid veel kord. Küsid abi. Vaatad teise nurga alt. Ja ühel hetkel läheb tükk paika. Sellepärast soovin teile algavaks kooliaastaks eelkõige julgust. Julgust küsida, kui te ei tea. Julgust öelda „ma ei oska veel“. Julgust eksida ja uuesti proovida. Julgust mõelda oma peaga. Julgust teha midagi, milles te ei ole veel kindlad, et olete head. Ja julgust unistada natuke suuremalt, kui esialgu mõistlik tundub. Igaühel teist on erinev teekond. Mõni tunneb, et aega on veel küll. Mõni hakkab järjest rohkem mõtlema sellele, mis saab pärast põhikooli. Mõni on juba gümnaasiumis ja avastab, et koos suurema vabadusega tuleb ka suurem vastutus oma valikute eest. Aga ükskõik, millises klassis te täna istute – kõiki vastuseid ei pea veel teadma. Tegelikult oleks päris igav, kui peaks. Kooliaastad ongi aeg, mil saab otsida, katsetada, ümber mõelda, avastada midagi uut enda kohta ja vahel ka aru saada, et see, milles arvasid end olevat kehv, ei olnudki päriselt sinu piir. Head õpetajad, ka teid ootab uus aasta. Uued küsimused, uued olukorrad ja kindlasti ka mõned üllatused, mida ükski kalender ega tööplaan praegu veel ette ei näita. Soovin teile jõudu, kannatlikkust ja rõõmu. Aga ka uudishimu – sest heas koolis ei õpi ainult õpilased. Ja meile kõigile soovin sel aastal veel üht üsna lihtsat asja – oskust üksteist märgata. Kool ei ole ainult maja, klassiruumid, tunniplaan ega õppekava. Kool on inimesed. Meie olemegi kool. See tähendab, et igaüks meist saab mõjutada seda, milline siin olla on. Kas me tervitame?Kas me kuulame?Kas märkame seda, kes seisab üksi?Kas julgeme öelda head sõna?Kas aitame püsti selle, kellel parasjagu kõige paremini ei lähe?Ja kas oskame päriselt rõõmustada koos sellega, kellel läheb hästi? Me ei tea täna veel, millised lood selle kooliaasta lehekülgedele kirjutatakse. Aga me saame igaüks teha midagi selleks, et neis oleks rohkem uudishimu kui hirmu, rohkem koostööd kui vastandumist, rohkem märkamist kui ükskõiksust ning rohkem julgust proovida kui kartust eksida. Head õpilased – olge uudishimulikud. Küsige. Proovige. Eksige. Proovige uuesti. Ja ärge kiirustage liiga kiiresti otsustama, milleks te olete või ei ole võimelised. Head õpetajad – hoidke seda uudishimu ja aidake meie noortel leida oma tugevused. Ja kõige olulisem mõte meile kõigile – hoiame üksteist. Head uut kooliaastat! TänutundegaEvelin Teivakoolijuht
11.-12. augustil 2026 toimus Kubijal Eesti Klassiõpetajate Liidu suveseminar “Õpetaja 2.0 – mõtle, liigu ja loo!”. Sellel seminaril osalesid Kadrina Keskkoolist koolijuht Evelin Teiva ja klassiõpetajad Marge Abner, Kadi Haavajõe, Mare Kütt ja Jana Sillajõe. Suveseminari 1. päeval saime mõtteid Eesti Keele Instituudilt Keelesammu ja Sõnaveebi paremaks kasutamiseks ainetundides. Oskuste Laborist andsid ülevaate Silvia Pajus ja Kadri Saaremaa, kes tõid välja I ja II kooliastme matemaatika olulised teemad, õpitulemused ja seosed kooliastmeti. Siim Tõnisson lõpetas esimese päeva erinevate liikumismängude tutvustamisega, mida klassiõpetajad oma ainetunnis kasutada saavad. Seminari 2. päev oli sisustatud koolitusega “Pikad ainetunnid ja liikumine”, mida viisid läbi Kristi Lõbu ja Talvi Kaja. Koolitusel tuletati meelde tunni põhiosad, õpistrateegiad ja mitmeid erinevaid liikumisülesandeid, millega pikas ainetunnis õpilasi aktiviseerida. Õpetajad said suveseminarilt kaasa palju häid mõtteid, millega algavale kooliaastale vastu minna. Tekst Mare, Kadi, Marge, Jana Fotod EKÕL fotoalbumist
Möödunud neljapäeval ja reedel õppisime ise veel usinalt, et vanu teadmisi meelde tuletada ja uue infoga end täiendada. Neljapäeval astusid meie ette Eesti Punane Rist Lääne-Virumaa Selts Katrin Nõlvak ja Katrin Kestav, kes viisid läbi põhjaliku esmaabikoolituse. Reedel valmistusime aga lustlikult pikkadeks ja aktiivseteks ainetundideks koos Aktiivne tund eestvedaja Kristiina Vaikmetsaga.
25. augustil toimus Vinni-Pajusti Gümnaasiumis haridusasutuste töötajate ohutusõppus Lääne-Virumaa ÄKK 2026. Õppust korraldas Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit koostöös Politsei- ja Piirivalveameti, Punase Risti, Päästeameti, Kaitseliidu ning mitmete vabatahtlikega. Kadrina Keskkoolist osales õppusel neljaliikmeline õpetajatest koosnev naiskond. Päeva eesmärgiks oli panna haridusasutuste töötajad kõikvõimalikesse keerukatesse, ent realistlikesse olukordadesse, mis võivad tekkida nii koolis kui ka igapäevaelus. Päeva jooksul läbis iga meeskond kaheksa väga erinevat töötuba, kus saadi palju uusi teadmisi, kinnistati vanu ning mängiti läbi kõikvõimalikke erinevaid kriisisituatsioone. Kadrina Keskkooli naiskonna jaoks algas päev liiklushariduse õpitoaga. Transpordiamet pakub koolidele erinevaid võimalusi liiklusalaste teadmiste omandamiseks ja kordamiseks. Kaitseliidu töötuba pani mõtlema, kuidas toimetada kriisiolukorras või mis saab siis, kui sul pole enam telefoni ja on vaja abi kutsuda. Kas me üldse teame oma lähedaste kontakte peast või on nutiajastu mugavus meie oskuse endaga ilma selleta toime tulla lõplikult uinutanud? Järgmises töötoas ootas meid kõne, kus oli vaja vastata pommiähvardajale. Kõikidele ülesannetele töötubades järgnes põhjalik analüüs. Saime teada, mida tegime hästi, mis läks valesti ja mida oleks saanud paremini teha. Kahte töötuppa oli teadlikult organiseeritud mitu erinevat kriisisituatsiooni üheaegselt. See pani mõtlema, kuidas valida õige taktika olukorra lahendamiseks. Näiteks tuli koolitulistamise käigus anda kannatanutele esmaabi. Lisaks tuli anda tundi olukorras, kus välist abi ei ole võtta, aga on palju segajaid ja mitmel õpilasel on kaasas keelatud esemeid. Samuti viibisid samas klassiruumis lapsed, kes olid tekkinud olukorra tõttu hirmul ja vajasid samuti toetust. Veel tegime päeva käigus läbi evakueerumise ning saime ülevaate noorte radikaliseerumisest ja pidevalt uuenevast narkootikumide maailmast. Situatsioonide läbimängimine andis hea kogemuse, mida märgata, kuidas sekkuda ning kuidas abistada. Päev oli väga huvitav, kasulik, mõtlemapanev ja igati õpetlik. Kõige olulisem õppetund? Kriisiolukorras ei piisa ainult teadmistest – vaja on osata ka rahulikult tegutseda, märgata ja teha õigeid otsuseid. Koostanud Kirsti Kasemets ja Liina Uusküla Pildistanud Merle Kärdla
Õpetaja Evelin loob sooja, turvalise ja pingevaba õpikeskkonna, kus õpilased julgevad kaasa mõelda, küsida ja oma arvamust väljendada. Tema tunnid on sisukad, praktilised ja elulised – õpilased mõistavad, miks õpitavat päriselus vaja läheb. Ta kasutab mitmekesiseid õppemeetodeid: arutelusid, rühmatöid, uurimist, õppekäike ja kogemusõpet. Õpetaja arvestab õpilaste erinevuste ja vajadustega ning leiab viise, kuidas julgustada ka tagasihoidlikumaid noori osalema ja ennast ületama. Õpetaja Evelin kujundab õpilastes vastutustunnet, koostööoskust, enesekindlust ja hoolivust. Ta on usaldusväärne täiskasvanu, kelle poole julgetakse pöörduda ka isiklike muredega. Tema rahulik ja toetav suhtumine loob noortele turvatunde. Ta õpetab õpilasi infot leidma, allikaid kriitiliselt hindama, seoseid looma ja oma seisukohti põhjendama. Uurimistööd, ajarännakud ja rühmatööd arendavad loovust, analüüsioskust, koostööd ja eneseväljendust. Õpetaja Evelin toetab tõhusat õppimist, sidudes teadmised päriselu, koduloo ja ühiskonnaga. Tema juhendatud õpilased on saavutanud silmapaistvaid tulemusi uurimistööde konkurssidel ja olümpiaadidel Õpetaja Evelin panustab märkimisväärselt ka kooli ja laiemasse haridusellu. Õppejuhi ja HUSO õppesuuna koordinaatorina loob ta uusi võimalusi nii õpilastele kui kolleegidele. Ta on aktiivne erialaseltsis, juhib üleriigilist uurimistööde võistlust ning esindab Eestis rahvusvahelist EUSTORY projekti. Evelin Tiiter väärib esiletõstmist kui pühendunud, inspireeriv ja usaldusväärne õpetaja ning koolielu eestvedaja, kes on ligi 25 aasta jooksul kujundanud noortes huvi ajaloo, ühiskonna ja kodukoha vastu ning kelle töö mõju ulatub klassiruumist märksa kaugemale.
Alates 2026/2027. õppeaastast toimuvad Kadrina Keskkoolis 85-minutilised ning lähtuvalt ainest vajadusel 40-minutilised ainetunnid. Pikem tund tähendab vähem kiirustamist, rohkem süvenemist ja terviklikumat õppimist. Tunnis jääb rohkem aega praktilisteks tegevusteks, aruteludeks, harjutamiseks ja tagasisideks ning vajadusel ka liikumis- ja puhkepausideks. Tutvu ka uuenenud päevakavaga:https://www.kadrina-kool.edu.ee/oppetoo/tundide-ajad/ Rohkem aega õppimiseks, vähem aega kiirustamiseks.
Täna saime Võsul taas kogu meeskonnaga kokku, et üheskoos uuele õppeaastale vastu minna. Mis saaks olla parem viis alustamiseks kui jagada suvemuljeid, tunda rõõmu taaskohtumisest, vaadata tagasi möödunud õppeaastale ning rääkida ausalt ja avatult sellest, kuhu tahame üheskoos edasi liikuda. Rõõm oli taas näha tuttavaid kolleege ja eriti hea meel tervitada meie koolipere uusi liikmeid. Päeva jooksul tegime kokkuvõtteid, seadsime sihte uueks õppeaastaks ning arutasime, kuidas muuta meie koostöö, infovahetus ja töökorraldus veelgi paremaks. Aga sama oluline kui mõelda sellele, mida saame teha paremini, on aeg-ajalt peatuda ja märgata seda, mis meie koolis juba päriselt hästi on. Ühiselt arutledes sai kirja palju sellist, mille üle võime rõõmu ja uhkust tunda – meie inimesed, koostöö, traditsioonid, head õpitulemused, kooli maine, võimalused ja keskkond. Eelkõige aga inimesed, kes seda kooli iga päev loovad. Kõigist neist mõtetest sündis ka ühine „hea märkamise poster“, mis aitab meil meeles hoida seda, mis on Kadrina Keskkoolis väärtuslik ja hoidmist väärt. Vahel on hea vaadata enda ümber mitte selle pilguga, mida meil veel pole, vaid märgata kõike seda head, mis meil juba on. Päevale pani energilise punkti Siim Tõnissoni liikumismängude koolitus – sest õppimine ja õpetamine ei pea sugugi alati tähendama paigal istumist! Meie tänase päeva mõtet võtab kõige paremini kokku meie koolijuht Evelini juhtlause: „Üheskoos loome kooli, kuhu tahavad tulla nii õpilased kui ka õpetajad.“ Puhkuselt tagasi. Mõtted värskemad, patareid laetud ja pilk juba uue õppeaasta poole. Hea on jälle koos olla!
