10. septembril toimunud võistlustele sõitis bussitäis 1.-5. klasside Kadrina Keskkooli parimaid jooksjaid, hüppajaid ja viskajaid. Neist 10. parema hulka jõudsid: 1.-3. klassid Trevor Kukk – 7. koht 400m (1.30,24); 7. koht kaugushüpe (3.08)Maik Piiskoppel – 10. koht 60m (11,07); 10. koht kaugushüpe (2.98); 10 koht pallivise (22.00) 4.-5. klassid Trevor Ehavald – II koht 400m (1.13,35)Lisanne Kull – III koht pallivise (27,0)Jako Duder – III koht pallivise (36,5)Miia Valdlo – 4. koht pallivise (26,5)Gustav Tulp – 6. koht kaugushüpe (3.53)Loreen Kägu – 8. koht pallivise (25,0)Joanna Palu – 9. koht 400m (1.28,91)
8. septembril toimunud kergejõustikuvõistlustel sai auhinna vaid esikohale jõudnud sportlane, kusjuures võisteldi vaid kahes vanuseklassis – 2011 aastal sündinud ja nooremad ning 2010 aastal sündinud ja vanemad. T 2011 ja nooremad Marta Mitt – I koht kuulitõuge (11.01); II koht kettaheide (23.62) T 2010 ja vanemad Mirell Maasing – II koht 100m (13,64); II koht kuulitõuge (9.63); III koht kettaheide (24.43); III koht odavise (24.02)
… aga mitte veel sel aastal. Enne tuleb väärikalt tähistada kooli 124. sünnipäeva ja selle raames ootame taas Kadrina Keskkooli vilistlasi oma põnevat kooliaega meenutama ning tänastest tegemistest ja eluteest rääkima. Kadrina kool tähistab 30. septembril oma 124. sünnipäeva! Kutsume kooli sünnipäevanädalal, 28. septembrist – 1. oktoobrini, vilistlasi tagasi kooli praegustele õpilastele oma põnevat kooliaega meenutama ja edasisest eluteest rääkima. Oleme kooliperega väga tänulikud, kui leiate aja ja võimaluse meile tulla! Palume anda oma valmisolekust märku 23. septembriks aadressil kristi@kadrina.edu.ee
11. klass käis Rakvere Kinoteatris vaatamas välisfestivalidel ja nüüd kodupubliku ees linastunud filmi “Morten”. Endassetõmbunud poisi maailmast jutustav film põhineb Reeli Reinausi raamatul “Morten, Emilie ja kadunud maailm”.Režissöör on Ivan Pavljutškov ja stsenarist Reeli Reinaus. Peaosa mängib Tõru Kannimäe.See on lugu poisist, kes ei leia koolis oma kohta, proovib hakkama saada koolikiusamisega, otsib mõistmist kodus ja lähedust eakaaslaste juures. Filmis põimub argireaalsus müstilise maailmaga, mille mõistmine saabub vaatajale filmi lõpuosas.Näeme lummavaid rabavaateid, ehmatavaid noorte peopaiku, meie ees avanevad hirmutavad inimsuhted.Film puudutab hinge oma lihtsate värvilahendustega, oskusega kujutada noorte esimesi tundeid ja valusaid valikuid.Vaataja-kuulaja meeli saadab filmi vältel sookurgede nukker huik….. Meie klassi noortele film meeldis. Signe Ojasalu
Sel nädalal seiklesime koos vahva ja armastatud Sipsikuga. Kuulasime ja lugesime Sipsiku lugusid ning arutlesime nende sündmuste ja tegelaste üle. Lisaks vaatasime Sipsiku-teemalist animafilmi, mis pakkus lastele äratundmisrõõmu ja tekitas palju põnevaid mõtteid. Nädala jooksul tutvusime ka Sipsikute näitusega, kus saime uudistada erinevaid Sipsikuga seotud meeneid ja esemeid ning vaadata eri aastakäikudest pärit Sipsiku raamatuid. Oli põnev märgata, kuidas Sipsik on aastate jooksul muutunud, kuid jäänud ikka sama armsaks ja tuttavaks tegelaseks. Lugude ja filmi kaudu saime rääkida sõprusest, hoolimisest, julgusest ja headusest. Oma loovuse said lapsed proovile panna Sipsikut ja tema seiklusi joonistades. Valminud töödest korraldasime Sipsiku-teemalise näituse, mida oli kõigil rõõm koos vaadata. Nädal pakkus palju põnevaid lugusid, avastamisrõõmu ja loomingulist tegutsemist. Sipsik tuletas meile meelde, et sõprus, hoolimine ja fantaasia muudavad iga päeva vahvamaks!
8. september on kuulutatud UNESCO rahvusvahelise kirjaoskuse päevaks.Selle tähistamiseks algatati Soomes 2019. aastal lugemist propageeriv aktsioon “Read Hour” ehk “Lugemistund”. Meie õpilased ja õpetajad lugesid selle raames igatahes eile väga usinalt!
Tutvusime Palmse mõisa ajalooga, liikusime mõisa pargi labürintides, valmistasime sepa juures endale meenemündi ja jõime pärnaõie teed Vaike Säde vanavanaema loodud õunaaias. Päev lõppes mõnusa kalessisõiduga mõisa aias.
See õpilaspäevik ei ole mõeldud üksnes koduste ülesannete märkimiseks – sellel on meie jaoks palju suurem eesmärk. Päevik aitab toetada ennastjuhtiva õppija kujunemist juba esimestest kooliaastatest alates. Iga nädal algab eesmärkide seadmisega ja lõpeb tagasivaatega: kuidas mul läks, mis õnnestus ja millele võiksin järgmisel nädalal rohkem tähelepanu pöörata? Kokkulepitud perioodide lõpus vaadatakse üheskoos üle pikema aja jooksul tehtud edusammud, mõtestatakse õpitut ning tuntakse rõõmu saavutatu üle. Õpilaspäeviku valmimise taga on meie I kooliastme õpetajate suur ja põhjalik töö. Terve eelmise õppeaasta jooksul panustas meeskond sellesse, et päeviku sisu lähtuks meie kooli väärtustest ning aitaks lastel samm-sammult kujuneda teadlikumaks, iseseisvamaks ja ennastjuhtivamaks õppijaks. Oleme oma õpetajate üle väga uhked ja südamest tänulikud! Ja sellega meie arendustöö ei lõpe. Sel õppeaastal võtame järgmise sammuna ette II kooliastme õpilaspäeviku loomise, et juba uuest õppeaastast saaks ka see meie õpilaste igapäevase õppimise ja arengu toetajaks. Nii kujundame samm-sammult terviklikku teekonda, mis aitab meie õpilastel kasvada järjest teadlikumaks oma õppimisest, seada eesmärke, märgata oma arengut ja võtta üha enam vastutust oma õppimise eest.
Enne uue kooliaasta algust on õpetajatel ikka kombeks käia koos, et uusi teadmisi koguda ning kolleegidelt õppida. Juba 35 aastat tegutsev EATE (Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts) pidas oma suveseminari 24.-25. augustini tavapärases kohtumiskohas Pärnus. Seekordne suvekool kandis pealkirja – Engaging Readers, Building Thinkers (Lugejate kaasamine, mõtlejate kujundamine) ja kuigi fookuses oli seekord lugemine ning kirjandus, oli ettekandeid ka teistel teemadel. Töötube oli nii akadeemilise kirjutamise, debateerimise kui AI kasutamise kohta, HARNO esindajad andsid näpunäiteid 2027. aastast rakenduvaks e-eksami ettevalmistuseks ja EISi materjalide kasutamiseks. Ettekandega tehisaru võimalustest kaasavas õppes esines ka Kadrina Keskkooli õpetaja Merike Sikk. Väga haarav oli kohtumine tõlkija ja kirjastaja Krista Kaeraga, kes tutvustas hetkel kuumimaid ingliskeelseid raamatuid ja raamatutrende. Kaera sõnul on ilukirjanduse lugemine maailmas hetkel tõusujoonel ning raamatuklubisid tekib nagu seeni pärast vihma. Saime kinnitust, et mõtleva inimese kujunemisel on ühtviisi oluline on nii raamatute lugemine kui oskuslik tehisaru kasutamine. Selle teadmisega on hea tunne jälle klassi ette astuda. Suvekoolis käisid Signe Ojasalu, Kaire King ja Merike Sikk Tekst – Merike SikkFotod – Erakogu
