Üleriigilise geograafiaolümpiaadi piirkonnavoorus, mis peeti traditsiooniliselt veebipõhiselt HARNO Moodle’i keskkonnas, jõudis maakondlikus konkurentsis kolme parema hulka kolm meie kooli õpilast. Urmo Nagel oli parim gümnaasiumi arvestuses. Sama klassi arvestuses sai II koha Kirsika Kaegas. Lisette Toming oli 9. klassi arvestuses kolmas. Kuue parema seas oli veel neli meie kooli õpilast. Ilomai Kaldma oli 8. klassi ja Kristo Kurve 9. klassi arvestuses viies. Roben Pulman oli 7. klassi arvestuses ja Hannah Värs 8. klassi arvestuses kuues. 7. klassi õpilasi juhendas Kevin Ambus, teisi Kirsti Kasemets. 7. klass Roben Pulman 6. koht7. klass Mathias Merirand 9. koht7. klass Lisandra Veidenberg 10. koht7. klass Gerttu Kurve 15. koht7. klass Karl Schwindt 19. koht8. klass Ilomai Kaldma 5. koht8. klass Hannah Värs 6. koht8. klass Revor Mägi 8. koht8. klass Lasse-Lukas Põder 9. koht8. klass Gertrud Kaubi 22. koht8. klass Carmen Leis 25. koht9. klass Lisette Toming III koht9. klass Kristo Kurve 5. koht10.-12. klass Urmo Nagel I koht10.-12. klass Kirsika Kaegas II koht Kokku osales olümpiaadil Lääne-Virumaalt 84 õpilast, nendest 12 gümnasisti.
Gümnaasiumi sisseastumiseks dokumentide vastuvõtt kestab veel 30. maini.Eelmisel aastal oma valiku teinud õpilased tutvustavad, miks tulla just Kadrina Keskkooli õppima. Rohkem infot:10. klassi vastuvõtt algab 14. aprillist
Aprillikuus käisid Kadrina Keskkooli kuuendad klassid Sagadi looduskoolis, et värskendada, kinnistada ning laiendada teadmisi metsateemal. Õpilaste päev algas teoreetiliste teadmiste meenutamisega ning täiendamisega. Õppetöö keskendus, kuidas puud on toiduks või elupaigaks erinevatele organismidele ning millised on täpsemalt nendevahelised seosed. Lisaks juhiti tähelepanu erinevatele liikidele, keda hiljem loodusrajal tuli hakata iseseisvalt määrama. Õppekäigu raames külastati ka Sagadi metsamuuseumi. Üles seatud näitus „Metsane teekond“ selgitas metsa olulisust looduse, ajaloo, kultuuri ja majanduse kontekstis. Õpilased said tutvuda informatsiooniga erinevatest puuliikidest ning näha elusuuruses metsloomade topiseid. Virtuaalreaalsuse prillide abil said õpilased kogeda, kuidas inimesed on eri ajastutel metsa kasutanud just eluasemete ehitamisel. See andis hea ülevaate puidu kui loodusressursi tähtsusest Eesti ajaloos. Lisaks said huvilised võrrelda oma jooksukiirust erinevate metsloomade omaga spetsiaalsel platvormil. Kes soovis mõneks hetkeks puhata, sai tegeleda metsameditatsiooniga. Spetsiaalselt kujundatud ruumis said õpilased kaasa teha juhendatud meelterännaku, mis pakkus lõõgastavat pausi ning võimaldas keskenduda loodushäältele ja rahustavale visuaalile. Seejärel said õpilased nautida lõunasööki värskes õhus. Kui piknik peetud, suunduti edasi Oandu loodusmetsarajale. Õpilased kasutasid rajal orienteerumiseks kaardioskusi ning otsisid töölehele vastuseid enda ümbruskonnast. Näha oli murdunud puid ja kõdunevaid tüvesid, mis olid elupaigaks mitmetele sammaldele, samblikele, seentele ja putukatele. Õpiti tundma ning otsiti põtrade, karude ning ilveste tegutsemisjälgi. Erilise elamuse pakkus maastiku ning looduskeskkonna pidev varieerumine. Kui õpilased alustasid valgusküllases männikus, siis rada kulges läbi allikaterohke kõdusoometsa ning liivasel pinnal kasvavate sanglepikute, haavikute ja kuusikute. Täname Keskkonnainvesteeringute keskust toetamast, õpetaja Siret Punga korraldamast ning Sagadi looduskooli meid vastu võtmast! Info: https://rmk.ee/looduses-liikumine/kuhu-minna/sagadi-looduskool/ Tekst – Kevin AmbusPildid – Kevin Ambus ja Alvar Petrovits
Finaalis kaotati tasavägises mängus Rakvere Riigigümnaasiumi naiskonnale. Pildil Kadrina KK tütarlapsed:Esireas vasakult Adela-Roksett Kovaljova, Stacy Pikki, Katri Jõemaa, Hanna-Liisa Nurk ja Kairi Manninen.Tagumises reas Svetlana Manninen, Janeleen Sillajõe, Karmel Veide, Inger Rummo, Rahel-Marta Pihel ja Kirsika Kaegas.
25. aprillil toimus Kadrina Huvikeskuse saalis CADrina IT- ja nutifestivali raames CADrina hariduspaneel. Selleaastase hariduspaneeli teema oli taastuvenergeetika – selle võimalused ja väljakutsed ning räägiti ka sellest, kuidas meie tänased otsused kujundavad homset energiamaastikku. Hariduspaneeli moderaatorid olid selleaastane CADrina aukülaline Raul Rebane ning Kadrina Keskkooli abiturient Ketlin Rebane. Arutelus osalesid taastuvenergeetika valdkonna silmapaistvad esindajad ja noored insenerid: taastuvenergeetika ekspert ja TalTechi professor Ivo Palu, Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees Veljo Konnimois, Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg, TalTechis elektroenegeetika ja mehhatroonika erialal inseneriks õppiv noor Brenda Pent, ajakirjanik ja teaduslugude vahendaja Marii Karell, ettevõtte Enefit taastuvenergia arenduse juht Johann-Gustav Lend ning Kadrina Keskkooli esindaja ja aasta gümnaasiumiõpetaja 2023 Raimo Maasik. Alustuseks küsis moderaator Raul Rebane Arvi Hamburgilt, et mida ta mõtleb, kui kuuleb sõnu tuul, päike ja insener. Vastuseks tõi Hamburg välja, et nende sõnadega seostub ainult rõõm. “Energeetika, see tähendab seda, et sisemist energiat ja entusiasmi ja huvi on vaja kõigil, nii minul kui minust suurusjärk noorematel.” Noortele soovitas Arvi Hamburg minna õppima just energeetikat, sest kogu meie elu käib ümber energeetika ning see on üks valdkond, mis on igal juhul tulevikus vajalik. Ta lisas, et valides selle eriala, saab kolm asja korraga: huvitav ja loominguline töö, korralik sissetulek ning suur hulk vahvaid sõpru. Elektroenergeetikat õppiv noor Brenda Pent iseloomustas oma eriala sõnadega suur, põnev ja kohati raske. Küsimusele, kellele ta elektroenergeetika eriala soovitaks, vastas ta: “Ma arvan, et see eriala sobib kõigile, kellele päriselt meeldiks maailma muuta, sest tegelikult insenerina ja energeetikuna on võimalus päriselt ise maailma muuta, eriti praeguses muutuvas rohepöörde maailmas.”“Kui sa julged silma paista ja eriti kerge on sul inseneerias naisena silma paista, sest sa oled lihtsalt suur vähemus seal, siis läheb sul tegelikult pigem kergesti hästi,” oli tema julgustav sõnum tüdrukutele. Veljo Konnimois tõi välja, et tihti ei saada aru, kes on insener. Küsimusele, kes on insener, vastas ta järgmiselt: “Alles eile kirjutasin oma seinale, et inseneride oskus on asjadest aru saada ja üks oskustest on tegelikult ka selline röntgenpilt. Täna kui me näeme seda võistlust, siis me tegelikult näeme selle visuaalse maailma sisemusse ja insenerid on ühed sellised tegelased, kes peale vaadates näevad selle asja sisse, kuidas see toimib, mis selle jaoks vaja on, et ta toimiks.” Arvi Hamburg lisas, et inseneril on kolm omadust: esiteks teadmised, teiseks oskused, mis lähevad kogemusteks ja kolmandaks vastutus. “Inseneriks ei ole võimalik õppida, inseneriks on võimalik kasvada,” rõhutas ta. Ajakirjanik Marii Karell pööras tähelepanu sellele, et inseneride hulgas peaks olema naisi ja mehi võrdsemalt, kui praegu on. Ta lisas: “Mida vähem me juhime tähelepanu sellele, et midagi on poiste ala, midagi on tüdrukute ala, seda rohkem lähevad kõik huvilised seda asja õppima.” Veel tõi Karell välja, et peaksime rohkem mõtlema sellele, kuidas inseneriks kasvamine käib: “Kui me mõtleme, et tänapäeval inimesed lähevad koju, mida hakkavad emad-isad tegema? Nad hakkavad tegema süüa ja vaatama ekraane. Aga ma ei tea väga palju kodusid, kus hakatakse midagi parandama, midagi lahti võtma.” Raul Rebane küsis TalTech professor Ivo Palult: “Miks peaks inseneeria valdkonda teadma, õppima, kui nad tulevad su õpilaseks?” Palu arvates oli see suurepärane küsimus ja ütles, et tal on lihtne vastus sellel küsimusele: “Kui Te tahate minu vanusena midagi kiruda, siis tulge ja õppige vähemalt seda õigesti kiruma. Lihtne on niisama vinguda, mitte aru saada, miks elekter on kallis või miks on elekter odav, kust see tuleb või kuidas ära läheb, tulge tehke asjad selgeks ja vaadake, kus te saate ise sõna sekka öelda ja midagi paremaks teha.” Ketlin Rebane esitas Raimo Maasikule küsimuse: “Kuidas Teie näete, kas piisavalt palju noori valib inseneeria eriala?” “Kindlasti mitte. Praegu veel mitte, aga see pööre on toimunud. Murre on juba toimunud Eesti haridusmaastikul,” vastas Raimo Maasik. Maasik tõi esile inseneeria tähtsuse: “Me kuidagi ei taha oma mugavustest järgi anda. See kõik on tänu inseneeriale. Me tahame puhast elektrit, puhast energiat ja selle jaoks peavad insenerid tööd tegema.” Maasik tõi välja ka, et lapsed peaksid juba noorest peast inseneeriaga tutvuma: “Hakkame väiksest peale kasvatama. Rahvamajas toimus Legoliiga ja väikesed lasteaia ja algklasside lapsed olid väga õhinal. Lapsed tegutsesid, panid asju liikuma, katsetasid läbi ja sealt kasvab neile huvi. Sealt tulevadki noored inseneeriat õppima. Inseneeria ei ole see, et sa lähed pimedasse tuppa keevitama. Nad hakkavad aru saama, mida inseneeria eriala endast kujutab.” Johann-Gustav Lend ütles inseneeria eriala kohta: “Kui te lähete õppima inseneeriat, siis te ei lähe õppima mitte ametit vaid te lähete õppima distsipliini, mõtteviisi ja koostööd.” Ta lisas, et juurestik, mille inseneeria annab karjääri mõttes, on seinast seina. Lõpetuseks võttis moderaator Ketlin Rebane öeldu ja lühidalt kokku: “Nagu näha, inseneeria ei ole nii keeruline ja piisab vaid uudishimust ja huvist nokitseda ja sul ongi kõik vajalik olemas, et saada inseneriks. Inseneerial on väga suured perspektiivid tulevikus.” Tekst – Karmel Veide ja Rahel-Marta PihelFoto – Ain Liiva
29. aprillil toimus Eesti Panga Iseseisvussaalis pidulik üleriigiline tunnustusüritus Rahatarkuse vedur 2025, kus Finantsinspektsioon, Eesti Pank, Rahandusministeerium ja Eesti Pangaliit tõstsid esile inimesi ja algatusi, kes on silmapaistvalt edendanud rahatarkust Eestis. Meil on suur rõõm ja au teatada, et projekt „Ettevõtlikud ja rahatargad noored“ nimetati aasta rahatarkuse teoks ehk Rahatarkuse tegu 2025! Tunnustuse pälvinud projektis osalesid viis Lääne-Virumaa kooli – Sõmeru Põhikool (juhtpartner), Kadrina Keskkool, Rakke Kool, Väike-Maarja Gümnaasium ja Rakvere Reaalkool – ning koostööpartnerina ka Rääma Põhikool Pärnumaalt. Projekti eesmärk oli toetada noorte ettevõtlikkust, arendada nende rahatarkust ning pakkuda praktilisi ja elulisi kogemusi majandus- ja ettevõtlusteemadega tegelemisel. Rahatarkuse veduri tunnustusüritusele läks projektis osalenutest pool esindust – neli pühendunud õpetajat ja juhendajat, kes on oma koolides projekti vedanud ja toetanud noori nende teekonnal. Eriline tänu kuulub aga meie koolide õpilastele – just teie huvi, aktiivsus ja ettevõtlikkus tegid võimalikuks selle tunnustuse. Teie oletegi selle loo tõelised edasiviijad ja inspireerijad! Tänu ühiselt tehtud tööle on rahatarkus jõudnud paljude noorteni ning andnud neile teadmised ja oskused, mida rakendada kogu eluks. Teksti koostas Kadi Murakas Fotod: Silver Raidla ja Raili Veelmaa
Aitäh kõigile, kes eile, 28. aprillil 2025 kell 14.00 kuulama tulid! Avalikul koosolekul tutvustati meie uue Kadrina Keskkooli ümberehitusprojekti – sõna said: Projektijuht, arhitektMaastikuarhitektSisearhitekt Projektijuht rääkis, kuidas sünnib ühe tänapäevase kooli uus projekt. Õpilased kasutasid võimalust esitada hulgaliselt nutikaid küsimusi nii uue koolimaja planeeringu, ruumilahenduste kui ka väliala kohta!
Neljapäeval, 24. aprillil toimus Rakvere raamatukogus maakondlik 3.-4. klasside kirjanduslik mälumäng. Meie koolist võttis osa 4. klassi võistkond: Luisa Eessaar, Henry Nagel ja Josten Sirvel, saavutati tubli IV koht. Kirjandusmäng on 3.-4. klasside õpilastele mõeldud mälumäng, mille eesmärgiks on lastes lugemishuvi tekitamine ja selle süvendamine. Osalejatel tuli läbi lugeda 10 viimaste aastate jooksul ilmunud raamatut, mille valisid välja lastekirjanduseeksperdid. Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab kirjandusmängu koostöös maakondade keskraamatukogudega, Tallinna Keskraamatukoguga ja Tartu Linnaraamatukoguga. Õpilasi juhendavad õpetajad Rea Ritsik ja Aino Põldaas.
Teie pühendumus, jõupingutused ja sportlikud saavutused on tõeline inspiratsioon kogu kooliperele. Hoiame pöidlaid, et kirg maadluse vastu viiks teid veelgi kõrgemale! Foto: Marger Promann Loe uudist (Facebook)
