Alates 3. märtsist toimuvad teisipäeviti Kadrina Keskkooli spordisaalis jalgpallitrennid nii poistele kui tüdrukutele. Oodatud on 1.–6. klassi õpilased – tule proovi, arenda oma oskusi ja naudi liikumisrõõmu! Rohkem infot leiad plakatilt
27. veebruaril alustas Kadrina Keskkooli õpilaste ja õpetajate esindus kauaoodatud vastukülaskäiku Heikendorfi poole, kus meid ootab Heinrich-Heine-Schule koolipere. Teel Saksamaale tegime õpilastega sisuka vahepeatuse Helsingis, kus külastasime Kiasma kaasaegse kunsti muuseumit ning põikasime läbi ka muljetavaldavast Oodi raamatukogust. Kunst ja teadmised käsikäes – noored said kogeda, kuidas tänapäevane linnakeskkond toetab loovust, õppimist ja mõtestatud ajaveetmist. Seiklused jätkuvad – Saksamaa, siit me tuleme! Tekst – Evelin Teiva Fotod – Evelin Teiva, Signe Ojasalu
Eesti Vabariigi justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta külaskäik Kadrina Keskkooli vabariigi sünnipäeva eelsel pidupäeval andis kogu kooliperele väärtusliku ja meeldejääva kogemuse. Ministri külalistund gümnasistidele oli väga mõtlemapaneval teemal – sotsiaalmeedia kasutamise võimalik piiramine noortele – puudutab otseselt meie igapäevaelu ning tulevikku digitaalses ühiskonnas. Näiteks toodud Austraalia, kus alla 16-aastastele on kehtestatud ligipääsupiirang suurimatele sotsiaalmeediaplatvormidele nagu TikTok, YouTube, Instagram ja Facebook. Oluline osa tunnist oligi minister Liisa-Ly Pakosta asjakohaste näidete varal selgitus, miks Eesti ei plaani minna sama teed. See andis õpilastele võimaluse paremini mõista, milliste kaalutluste alusel selliseid otsuseid tehakse ning millised võivad olla nende sammude sotsiaalsed, õiguslikud ja hariduslikud tagajärjed. Mõte, et Eesti kui esimene digiriik ei soovi olla üksnes tehnoloogiliselt „maailma parim digiriik“, vaid vabade inimeste digiriik, jäi eriliselt kõlama. Tehnoloogia areng ei tohi tulla inimeste vabaduste ja põhiõiguste arvelt – see sõnum kõnetas nii õpilasi kui õpetajaid. Külalistund aitas paremini mõista, et digipoliitika ei ole pelgalt tehniline küsimus, vaid puudutab väärtusi, õigusi ja vastutust. Samuti andis see võimaluse näha, kuidas riiklikke otsuseid tehakse ning milliseid kaalutlusi nende langetamisel arvesse võetakse. Arutelu kelmuste tõkestamise meetmete üle näitas siirast huvi ühiskonnas toimuva vastu. Nagu tagasisides märkis üks õpilane: „E-teenused on küll meile väga kasulikud – näiteks tegin sel aastal oma tuludeklaratsiooni ära viie minutiga –, kuid peame olema tähelepanelikud, et meie andmeid ei kuritarvitataks. AI on küll kasulik tööriist, kuid otsused, mis ei taandu pelgalt numbritele, peaksid jääma inimestele.“ Lisaks õppetööle kandis ministri osalemine pidulikul aktusel ning pärgade asetamisel Kadrina mälestuskalju jalamile sügavat sümboolset tähendust. Austusavaldus vabadussõjas langenutele tuletas meelde, et meie tänane digiriik ja vabadused toetuvad ajaloolisele vaprusele ja ohvrile. See side mineviku, oleviku ja tuleviku vahel andis vabariigi aastapäeva tähistamisele erilise kaalu. Täname Teid, minister Liisa-Ly Pakosta, südamest sisuka külalistunni, inspireeriva pidupäevakõne ja osalemise eest mälestustseremoonial. Teie kohalolek ja siiras kohtumine noortega kinnitasid, et Eesti tulevikku kujundatakse koostöös ning vastastikuses austuses. Sügava lugupidamisegaKadrina Keskkooli koolipere
Bioloogiaõpetajad Maarja Põder ja Siret Pung osalesid 13.-14. veebruaril Tartus Tamme Gümnaasiumis toimunud teadushariduse konverentsil „Loodusteadused meie sees ja ümber – millest koolis veel ei räägita”. Konverentsil osales üle 200 õpetaja ja teadushariduse huvilise. Inspireeriva avaettekande pidas Eesti teaduste akadeemia president Mart Saarma. Huvitava ettekandega esines professor Raivo Mänd (Tartu Ülikool) – „Haridus ja inimeseloom. Evolutsioonilise käitumisökoloogi mõtteid nüüdisaja haridussüsteemist“. Pikemate ettekannetena jagasid uut teadmist ka Tanel Peets ja Taavi Vaikjärv (TalTech), Kaupo Voormansik (TÜ Observatoorium, OÜ KappaZeta), Jana Liiv (Tallinna Ülikool). Arutati õpetamise, õppimise ja õppekava üle. Panime kõrva taha mitmeid mõtteid neuroteadustest, käitumisökoloogiast ja geenitehnoloogia ajaloost Eestis. Erilist mõtteainet pakkusid arutelud lõimingu üle: kuidas rakendada MATIKut (STEAM), käsitleda õppetöös komplekssüsteeme ning siduda erinevad ainevaldkonnad terviklikuks ja tähenduslikuks õpikogemuseks. Kuidas toetada tuleviku tegijaid nii, et neil oleks nii süvateadmised kui ka oskus näha seoseid? Mis tegurid toetavad ja takistavad õppimist? Konverentsilt tulime tagasi värskete ideede, uute teadmiste ja suure inspiratsiooniga.Kohtusime kolleegide ja mõttekaaslastega teistest koolidest ja asutustest ning elasime kaasa paneeldiskussioonile, kus arutleti loodusteaduste õppekava tuleviku üle.Kõlama jäid olulised küsimused:🔎 Milleks meile loodusteadused ja inseneeria?🌍 Missugust maailma me tulevikus tahame?🧠 Milliseid teadmisi ja oskusi vajavad tänased õpilased, et seda maailma kujundada? Lisaks panime kõrva taha mitmeid mõtteid neuroteadustest, käitumisökoloogiast ja geenitehnoloogia ajaloost Eestis. Erilist mõtteainet pakkusid arutelud lõimingu üle: kuidas rakendada MATIKut (STEAM), käsitleda õppetöös komplekssüsteeme ning siduda erinevad ainevaldkonnad terviklikuks ja tähenduslikuks õpikogemuseks. Kuidas toetada tuleviku tegijaid nii, et neil oleks nii süvateadmised kui ka oskus näha seoseid? Mis tegurid toetavad ja takistavad õppimist? Kahekümne kolme põneva töötoa seast saime valida vaid kolm – otsus polnud lihtne. Värskendasime ja süvendasime oma teadmisi evolutsioonist, teraviljadest ning suurkiskjatest, saime inspiratsiooni BIO-GEO lõimitud kursusest Viimsi Gümnaasiumis. Konverentsi kavasse oli pikitud ka Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu üldkoosolek. Õhtusel koosviibimisel saime nautida KVARK’i teadusteatrit ning Tartu Tamme Gümnaasiumi koolibändi sümpaatset esinemist – teadus ja loovus käsikäes. Aitäh korraldajatele ja kõigile inspireerivatele esinejatele! Konverentsi materjalidega saab tutvuda:https://etag.ee/tegevused/teaduskommunikatsioon/teadushariduse-konverentsidhttps://etag.ee/wp-content/uploads/2026/02/2026_kava-1.pdf Tekst ja fotod: Maarja Põder, Siret Pung
16.–19. veebruaril toimus Kadrina Keskkoolis traditsiooniline algatus „Tööle kaasa!“, mille eesmärk on tutvustada õpilastele erinevaid ameteid ja töökeskkondi ning toetada teadlikku karjäärimõtlemist. Nelja päeva jooksul külastasid meie 1.–9. klasside õpilased oma lapsevanemate või lähedaste töökohti. Töökohad olid väga mitmekesised – külastati nii kohalikke omavalitsusi, ministeeriumi ja kaitseväge, kui ka lasteaeda, haiglat, hotelli, tootmisettevõtteid, ehitusfirmasid, kinnisvarabürood ning mitmeid teisi organisatsioone. Õpilased said: Algatus annab noortele väärtusliku kogemuse, avardab silmaringi ning aitab paremini mõista vastutuse, koostöö ja erialaste oskuste tähtsust. Samuti tugevdab see kooli ja kodu koostööd. Täname südamest kõiki lapsevanemaid ja teisi lähedasi, kes leidsid aega noori vastu võtta ning oma tööd tutvustada. Teie panus aitab kujundada teadlikke ja ettevõtlikke noori!
Täna tähistame Eesti Vabariigi sünnipäeva. Päeva, mil mõtleme vabadusele, vastutusele ja sellele, mida tähendab olla eestlane. Tänasel kodumaa sünnipäeval jagame teiega 9.a klassi õpilase Anette-Meribel Teiva mõtteid. Head Kadrina Keskkooli kaasõpilased, austatud direktor, õpetajad ja külalised! 108 aastat tagasi loeti Endla teatri rõdult esmakordselt ette järgmised read: „Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida“. Kõigest 2 päeva hiljem lõid sel noorel riigil jalad armutult alt Saksa okupatsiooniväed ja hiljem Nõukogude Liit. Kuid unistus näha taas Eesti riiki iseseisvana, seekord püsivalt, oli eesti rahva südameisse selle üürikese aja jooksul sügavale juurdunud. Nendest juurest kasvas edasi Eesti riigi jäme kartmatu tüvi ja ühine rahva võra, mis ei kartnud võidukalt vastu hakata võõrale väele ja võimule. Tänapäeval on selle puu suveräänsed juured endiselt sügaval Eestimaa mullas. Paraku tuleb tõdeda, et oht nende juurte väega välja tõmbamisele pole kuhugi kadunud, eelkõige meie geopoliitilise asukoha tõttu. Kuid me pole selles üksi – tugeva välispoliitika tulemusena on meie selja taga väärtuspõhised ja usaldusväärsed liitlased nagu NATO ja EL, kes seisavad tugevalt ühise kaitse ja koostöö eest. Nagu teisedki riigid, keerleb ka Eesti segases maailma poliitkeerises, kuid sellest hoolimata pole Eesti kunagi vaikinud, kui asi on puudutanud parimat tulemit Eesti riigile ning hoidnud Eesti demokraatliku lippu kõrgel. Hoidkem ja väärtustagem Eesti puukese vastupidavust, sest mitte keegi meist ei oskaks isegi ette kujutada elu, kui asjad oleksid läinud teist teed pidi. Olles ühiskondlikult aktiivne, teadlik ja väärtuspõhine kodanik, saab iga üks anda panuse Eesti puukese tugevdamisele. Tänan teid, ja loodan, et nüüdsest ei võta me keegi praegust Eestit iseenesest mõistetavana. Elagu Eesti Vabariik!
Jagame uhkusega 9.a klassi õpilase Lasse-Lukas Põdra sõnavõttu 20. veebruari kontsert-aktusel. Lugupeetud koolirahvas, austatud õpetajad ja külalised! Täna tähistame Eesti Vabariigi 108. aastapäeva ning oleme kogunenud siia saali, et meenutada, kuidas me rahvana oleme siia jõudnud. 23. veebruaril, 108 aastat tagasi, kogunesid kolm meest – Konstantin Konik, Jüri Vilms ja Konstantin Päts – Pärnu Endla teatri rõdule, et kuulutada välja meie riigi iseseisvus. Päev hiljem tehti seda ka Tallinnas. Üle saja aasta hiljem oleme jõudnud oma rahvaga nii kaugele, et saame vabalt ja rõõmsalt rääkida oma riigi keeles. Kuigi Eesti on rahva ja riigina juba palju saavutanud, on meil eestlastena vaja edasi liikuda, et meie rahvas tunneks veelgi rohkem rõõmu ja uhkust. Ma esitan teile, noortele ja julgetele, väljakutse: arendada ja luua oma ettevõtlikkusega meie riigile uus ja veel parem tulevik. Minu soov teile on, et just teie saaksite elada ühiskonnas, kus on võimalik oma valikuid teha vabalt ning võtta vastu väljakutseid julgelt. Aitäh kuulamast ja head vabariigi aastapäeva! Olge tublid ja õppige hoolega!
Eesti Vabariigi sünnipäev on aeg peatuda, mõelda ja väärtustada seda, mis on meie riigi ja rahva jaoks oluline. Tänavusel pidulikul aktusel kõlasid 9. klassi õpilaste kõned, milles peegeldusid austus Eesti ajaloo vastu, hooliv pilk tänasesse päeva ning vastutustundlik mõtlemine tuleviku üle. Jagame neid kõnesid uhkusega, sest noorte läbimõeldud sõnad kannavad endas meie riigi kestmise ja arengu lootust. Austatud direktor, õpetajad ja kaasõpilased! Täna oleme siin, et tähistada oma kodumaa 108. sünnipäeva. Täna on päev, mil tähistame oma keelt ja kultuuri, oma maad ja rahvast, oma õiguseid ja sõnavabadust- kõike seda, mis on pealt näha nii tavaline ja iseenesest mõistetav, kuid tegelikult nii eriline ja haru-harv, eriti väikese riigi puhul, nagu seda on Eesti. Kiirel ajal, nagu me elame, on meie pilk tihti suunatud vaid edasi, sellele, mis on tulemas, sellele mida me oleme alles kujundamas. Kõik meie otsused ja valikud on tehtud parema homse, parema tuleviku nimel. Aga täna tahaksin ma teie pilgud suunata hoopis tagasi, nendele valikutele ja otsustele, mis on kujundanud meie riigi ja rahva. 108 aastat tagasi, kolme päeva pärast, luges Hugo Kuusner Pärnu Endla teatri rõdult esmakordselt ette Eesti iseseisvuse manifesti. Esimest korda ajaloos, saime öelda, et meie riik on iseseisev ja vaba, et meie riik on päriselt meie oma. Kuid mitte kauaks. 11 päeva pärast lõid meie noored jalad alt kõigepealt sakslased ning hiljem punaarmee. Hoolimata suurtest kaotustest polnud tahe, lootus ja vankumatu usk oma riiki, mitte kuskile kadunud. Tänu neile, kes võitlesid meie riigi eest, sest nad uskusid, et on olemas tulevik, kus Eesti on jäävalt vaba, tulevik, kus me saame vabalt rääkida eesti keelt, tulevik, kus kõigi otsused on nende endi teha, on meil täna vaba riik. Kõik millesse nad uskusid on täna reaalsus. Mõelgem selle peale, austagem ning hoidkem seda, sest ma usun, et nii nagu mina, nii ka teie, ei kujutaks ette elu, kui asjad oleksid läinud teisiti. Kuigi ajad on muutunud, pole tänasel päeval kuhugi kadunud oht, et keegi tuleb ja jõuga meie riigi enda omaks teeb, seetõttu peab igaüks meist andma oma panuse eesti riigi püsimisse. Käige koolis ja õppige hoolsalt, sest haridus tõesti on valgus teel tulevikku ja tulevik pole kunagi päris kindel. Mida suurem on teie teadmistepagas, seda teadlikumad on teie valikud ja seda väiksem on tõnäolsus, et te neid valikuid hiljem kahetsete. Panen teile südamele, et te austaks ja hoiaks meie riiki, meie maad ja rahvast ning keelt ja kultuuri- et te hoiaks üksteist. Ja seda mitte ainult kord aastas vabariigi aastapäeval, vaid iga päev. Soovin teile jätkuvat tuult tiibadesse ja kaunist sünnipäevanädala jätku! Elagu Eesti! Gertrud Kaubi, 9.a klassi õpilane
Täna toimusid meie koolis Eesti Vabariigi 108. aastapäevale pühendatud aktused. Suur aitäh kõigile esinejatele ja nende juhendajatele, kes selle päeva eriliseks muutsid! Eraldi tänu meie külalistele – Liisa-Ly Pakosta, Siim Umerov, Marko Teiva, Jaanus Reisner, Jürgen Lankei, kelle kohalolek andis aktusele veelgi pidulikumad ja sisukamad mõõtmed. Selle tähtsa päeva puhul jagame ka meie kooli direktori Evelin Teiva aktusekõne. “Head õpilased, õpetajad ja külalised! Täna oleme siin koos, et tähistada Eesti Vabariigi 108. aastapäeva. See on päev, mil mõtleme sellele, kui hinnaline on meie vabadus ning kui oluline on vastutus selle hoidmisel ja edendamisel. Eesti on väike, kuid meie rahvas on alati olnud sihikindel ja tugev. Meie esivanemad on pidanud tegema suuri pingutusi, et tagada meile võimalus elada vabas riigis, rääkida oma emakeelt ja kujundada ise oma tulevikku. See vabadus ei ole iseenesestmõistetav – see on privileeg, mida peame austama ja mille hoidmisele oma panuse andma. Head noored, teie olete Eesti tulevik. Teie teadmised, oskused ja väärtushinnangud kujundavad meie riiki järgmistel aastakümnetel. Õppige, arenege, olge avatud uutele võimalustele ning seiske hea selle eest, et Eesti jääks alati tugevaks, õiglaselt toimivaks ja hoolivaks riigiks. Teie ees on piiramatud võimalused – kasutage neid targalt, sest iga teie valik mõjutab meie ühiskonda ja meie kõigi tulevikku. Meie kohus on hoida oma kultuuri, keelt ja ajalugu. Samal ajal peame olema avatud maailmale, õppima teistelt ja panustama oma teadmiste ning oskustega nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Austagem oma juuri, kuid ärgem kartkem uuendusi ja arengut. Ärgem unustagem ka neid, kes on oma töö ja panusega aidanud kujundada tänapäeva Eestit. Olgu see meie esivanemad, vabadusvõitlejad või tänased ühiskonnategelased – kõik nad on andnud oma osa, et me saaksime täna siin seista uhkusega ja vaadata tulevikku lootusrikkalt. Soovin teile kõigile väärikat ja tähendusrikast Eesti Vabariigi aastapäeva! Hoidkem oma kodumaad südames ning tegutsegem nii, et tulevased põlvkonnad saaksid meie üle sama uhked olla, nagu meie oleme täna oma esivanemate üle. Elagu Eesti!”
