5.-11. aprillini oli meie kooli inglise keele õpetajal Merike Sikul suurepärane võimalus end täiendada Firenzes, Europass Teacher Academy koolitusel “Inclusive Teaching with AI” (Kaasav õpe AI toel). Nädalasel koolitusel tutvustati võimalusi, kuidas kasutada AI tööriistu õppetöö mitmekesistamiseks ja õpilaste paremaks kaasamiseks. Eesmärgiks ikka paremad õpitulemused ning sära õpilaste silmades. Koolitus ei jäänud ainult nelja seina vahele, sest katsetati ka õuesõpet. Ja kus oleks seda veel parem teha kui renessansi hälliks peetavas Firenzes, mis kubiseb kunsti- ja kultuuriväärtustest. Arendav koolitus, põnevad vestlused kolleegidega üle Euroopa ja kevadine Firenze – aitäh selle eest EATE (Eesti Inglise keele Õpetajate Liit), Erasmus+ ja Europass Teacher Academy. #EATE #eu_teacheracademy
Kolmapäeval, 22. aprillil toimus meie kooli 1. ja 3. klassi õpilastel valla raamatukogus kohtumine armastatud kirjaniku Ilmar Tomuskiga. Eelnevalt olid lapsed lugenud Ilmar Tomuski loomingut ja nüüd avanes võimalus kohtuda kirjaniku endaga. Lastel oli põnev piiluda kirjaniku loomingumaailma. Kirjanik rääkis, kuidas sünnivad tema lood ning kust ta inspiratsiooni ammutab. Lisaks tutvustas ta oma raamatuid, äratades õpilastes huvi lugemise ja kirjutamise vastu. Pärast vestlust said lapsed endale soetada mõne Tomuski raamatu ja küsida autogrammi, mis jääb seda kohtumist meenutama. Huvitav oli veel teada saada, et Ilmar Tomuski töökoht on olnud kunagi Kadrina Keskkool. Oli inspireeriv ja meeldejääv päev kõigile osalejatele!
Meie armastatud õpetaja Holger Bremen on pälvinud põhikooli reaalainete õpetajate stipendiumi – tunnustus, mis on igati välja teenitud! See stipendium väärtustab õpetajaid, kes suudavad süstida noortesse usku, et reaalained ei ole vaid keerulised valemid ja abstraktsed teooriad, vaid praktilised, põnevad ja maailmamuutvad tööriistad. Palju õnne ja jätkuvat indu, rõõmu ning lennukaid ideid! Rohkem infot: https://toeta.taltech.ee/projekt/pohikooli-reaalainete-opetajate-toetusfond/
Leegi Brigitte Kais – juhendajad Kristi Aimla-Maripuu ja Ahto-Lembit LehtmetsTähti Pallon – juhendaja Merike LillemägiReele Raap, kaasautorid Annaliisa Lõõbas ja Helena Victoria Viise – juhendajad Kaire King ja Helena MägiKetlin Rebane – juhendaja Evelin TiiterAdela-Roksett Kovaljova – juhendaja Siret PungGert Ruuto – juhendaja Evelin TiiterLaura Aess – juhendaja Kai TammKeitlin Meribel Mägi – juhendaja Mirell ViruÕpetaja Alvar Petrovits – Tallinna Ülikooli bakalaureusetöö juhendaja Joe NoormetsÕpetaja Mirell Viru – Tallinna Ülikooli magistritöö juhendaja Piret Soodla Kadrina vald on haridusstipendiume välja andnud 2007. aastast alates.Haridusstipendiumi eesmärk on tunnustada Kadrina valla koolide õpilasi ja üliõpilasi edukas uurimis-, praktilise, teadus ja/või loovtöös.
Kadrina valla “Aasta tegija 2024” tiitli pälvis Kadrina Keskkooli 7.b klassi õpilane noor kardisõitja Saara Tabo! Koolipere õnnitleb Saarat tunnustuse eest ning soovib edu! Foto: Jürgen Tabo Loe uudist (Virumaa Teataja)
Kadrina Keskkooli gümnaasiumiosa õpilastel käis 24. jaanuaril külas Eesti Geoloogiateenistuse juht Sirli Sipp Kulli.Ta rääkis fosforiidi ja haruldaste metallide kriisist Euroopas ning Lääne-Virumaa fosforiidi uurimisest. Küsimustevoorus selgitas ta, kuidas uuringute ja võimaliku kaevandamise korral kaitstakse põhjavee puhtust ning mis saab võimalikust kaevanduspiirkonnast pärast kaevandamise lõppu. Sipp Kulli õhutas noori õppima geoloogiat ning osalema valimistel – nii kohalikel kui ka üleriigilistel –, samuti tulevikus ise kandideerima, et haritud noored saaksid kaasa rääkida nii kodukoha kui ka kogu Eesti tuleviku otsustes. Lisaks kutsus Sirli Sipp Kulli kooliperet kindlasti külastama Arbavere puursüdamike uurimiskeskust, mis asub Kadrina vallas ja on unikaalne kogu Eestis. Tänu Geoloogiateenistuse juhi külaskäigule on nüüd Kadrina Keskkoolil olemas ka oma fosforiidivaru – kaks karbitäit Aru-Lõuna karjäärist välja puuritud fosforiiti. Just neid proove uuritakse praegu Belgias Liège’i Ülikooli laboris. Samuti sai kool külaskäigu tulemusena põhjaliku slaidikava fosforiidi uurimise ajaloost, varudest ja tulevikust maailma tooraineprobleemide taustal. Ettevõtmist modereeris meediaõpetaja Rein Sikk.
11. jaanuaril oli Neeruti Seltsi õpitoas külaliseks Ketlin Rebane (12. kl), kes tutvustas oma möödunud kevadel valminud uurimistööd Kadrina kaubanduse ajaloost. Esitluse käigus said kuulajad ülevaate Kadrinas tegutsenud kauplustest ja müügikohtadest enam kui 100 aasta jooksul. Ketlini põhjalik ettekanne äratas huvi tema töö vastu, tekitas elavat vestlust ja meenutati aastatetaguseid poelugusid. Tekst ja fotod Evelin Tiiter
Neljapäeval, 9. jaanuaril kohtus loodusteaduste õppesuuna õpilastega meie kooli 46. lennu vilistlane Sille Holm, kes juhendas külalistunde teemal „Putukad kui sööt ja söök“. Sillel on loodusteaduste (zooloogia) doktorikraad ning ta töötab Tartu Ülikoolis teadurina, on ka teadusjuht ettevõttes Trigon Grup ning tegutseb biotehnoloogia vallas ettevõttes Trinsect Solutions. Seekord tutvustas Sille õpilastele putukaid hoopis teise nurga alt, millega ta ka ise tegeleb – milliseid putukaid ja kuidas kasutada inimeste toidulaua rikastamiseks ning loomasöödaks kaladele, kanadele jt koduloomadele. Maailmas valitseb nii toidupuudus kui ka toiduraiskamine – see sõltub riigist ja vaatenurgast, kuid nõudlus kvaliteetse toidu, eriti valgurikka toidu, järele kasvab. Esineja andis hea ülevaate toidu olukorrast globaalselt ning tõi välja ka keskkonnaprobleemid ning inimeste tervisega seotud aspektid. Putukad ja putukafarmid on alternatiivne võimalus toidu rikastamiseks valkudega (näiteks valgupulber). Inimene on putukaid (näiteks termiite) tarbinud toiduks juba väga ammu ning see on eelajalooliselt muutnud ka inimese evolutsiooni, aju arengut. Putukad on kiired paljunejad ning head orgaanika (näiteks toidujäätmete) lagundajad, samuti efektiivsed kasvajad, harjunud tihedalt koos elama. Maailmas on umbes 2000 liiki söögiks kõlbulikke putukaid. Euroopa Liidus on lubatud kasvatada 7 liiki putukaid. Praegu on kasvatamiseks populaarsemad jahumardikad (jahuussid, nende vastsed), toakilgid ja erinevad kärbse liigid (nende vaglad). Teadlased püüavadki tõestada ja uurida, kuidas ja milliseid liike saaks kasvatada putukafarmides loomasöödaks ja kalasöödaks, samuti tuleb tõestada, et putukate söömine on ohutu. Erinevaid teemasid on veel palju – EL reglemendid, bioväetis ja bioplast, antimikroobsed ained, nano- ja mikroplast kui tervise kahjustajad, tööstusliku biotehnoloogia kasutamine, psühholoogiline aspekt ning kuidas jõuda teooriast praktikasse jt. Sille rääkis väga kirglikult ja põnevalt nendel teemadel ja enda uurimistöödest nii Eestis kui Aafrikas (Ugandas). Õige varsti siirdub ta aga kolmeks aastaks teadurina tööle Rootsi Maaülikooli (SLÜ) ning selle raames sõidab Brasiiliasse, kus hakkab uurima sealsetes vihmametsades elavate päevaliblikate liikide ohustatust. Täname Sillet huvitava esinemise eest ja soovime edu ning kirge järgmistes projektides. Huvitavat: Sille Holm „Putukate kasutamine söögiks ja söödaks“ (loeng Tartu Rahvaülikoolis) Fotod ja tekst: Siret Pung, LOTE suunajuht
Kadrina Keskkoolis arutleti filmi “Savvusanna Sõsarad” üle koos selle maailmakuulsafilmi režissööri Anna Hintsiga, vanem publik ja neiud pidasid filmi sügavaks,noormehed pigem mitte. 29. novembril kogunesid Kadrina Keskkooli huvikeskuse saali gümnasistid ja KadrinaKirjandusklubi liikmed, et üheskoos vaadata Anna Hintsi paljude auhindadega pärjatud filmi“Savvusanna sõsarad”, mis tunnistati 2023. aastal nii Euroopa kui ka Eesti parimaksdokumentaaliks. Pärast pooleteisttunnist filmi vaatamist oli kõigil võimalus kuulata intervjuud filmirežissöörAnna Hintsiga ja temalt küsimusi küsida.Meediaõppurite ette valmistanud küsimused, olid jagatud kolme teemaplokki: film, AnnaHints ise ja kultuur. Ka publikule anti võimalus esitada Anna Hintsile küsimusi. Kunajututeemasid jätkus, siis kultuuri arutelu teemal jäi aeg veidi lühikeseks. Filmi linastuse järel vaatajate hulgas meediaõppurite poolt tehtud väike küsitlus näitas, etvanemaealisele publikule meeldis film väga ja sisu hinnati sügavamõtteliseks. Nooremaealisepubliku osas olid arvamused filmist erinevad. Välja saab tuua, et neiud mõistsid filmisügavamõttelisust rohkem kui noormehed. Anna Hints oli ürituse järgselt rõõmus. Talle meeldis väga, et noored esitasid küsimusi jaandsid filmile tagasisidet. Ta lootis küll, et tekiks suurem diskussioon filmi sisu üle. Samasoli ta siiski positiivselt meelestatud, et igaüks sai “miskit”. Kooli kohtumise järele tegi meediaõpetaja Rein Sikk külalisele ka põgusa Kadrinaekskursiooni, mille käigus vaimustus Anna Hints nii Arvo Kruusemendi pingist kui Kadrinasaunast ja eriti saunamuuseumist. Uudise koostasid Rahel-Marta Pihel ja Anneliise Aasa, Kadrina KK HUSO suuna õpilased.Pildistas Rahel-Marta.
26. novembril 2024 käis koolis külas kirjanik ja ajakirja Hea Laps peatoimetaja Kätlin Vainola, kes kohtus 3. ja 4. klassi õpilastega. Kohtumise käigus tutvusid lapsed Kätlini kirjutatud raamatutega ning said osa põnevast viktoriinist, kus õpiti palju uut ajakirja rubriikide ja võimaluste kohta. Kirjanikku üllatas viktoriini käigus meie 4. klassi õpilane Bert Sebastian, kes teadis kohe vastust küsimusele, kui kaua on ajakiri Hea Laps tegutsenud – tõeline ajakirjasõber! Pärast viktoriini said kõik õpilased panna proovile oma loovuse, kirjutades luuletusi. Julgemate teosed loeti ka ette! Peatoimetaja Kätlin Vainola julgustas kõiki õpilasi saatma ajakirjale oma lugusid, luuletusi ja pilte, sest Hea Laps ootab alati noorte loomeinimeste töid. Ta tuletas aga meelde, et ajakirjad valmivad pikalt ette – seega tasub juba praegu mõelda suvelugudele ja -loomingule. Kes teab, võib-olla just sinu looming jõuab järgmisesse numbrisse! Lõpetuseks said kõik osalejad kingituseks kaasa ühe eksemplari ajakirjast Hea Laps, et päeva mälestused jääksid meelde veelgi kirkamalt. Aitäh raamatukogujuhatajale Aino Põldaas, külalise kutsujale selle toreda võimaluse eest!
