Täna tähistame Eesti Vabariigi sünnipäeva. Päeva, mil mõtleme vabadusele, vastutusele ja sellele, mida tähendab olla eestlane. Tänasel kodumaa sünnipäeval jagame teiega 9.a klassi õpilase Anette-Meribel Teiva mõtteid. Head Kadrina Keskkooli kaasõpilased, austatud direktor, õpetajad ja külalised! 108 aastat tagasi loeti Endla teatri rõdult esmakordselt ette järgmised read: „Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida“. Kõigest 2 päeva hiljem lõid sel noorel riigil jalad armutult alt Saksa okupatsiooniväed ja hiljem Nõukogude Liit. Kuid unistus näha taas Eesti riiki iseseisvana, seekord püsivalt, oli eesti rahva südameisse selle üürikese aja jooksul sügavale juurdunud. Nendest juurest kasvas edasi Eesti riigi jäme kartmatu tüvi ja ühine rahva võra, mis ei kartnud võidukalt vastu hakata võõrale väele ja võimule. Tänapäeval on selle puu suveräänsed juured endiselt sügaval Eestimaa mullas. Paraku tuleb tõdeda, et oht nende juurte väega välja tõmbamisele pole kuhugi kadunud, eelkõige meie geopoliitilise asukoha tõttu. Kuid me pole selles üksi – tugeva välispoliitika tulemusena on meie selja taga väärtuspõhised ja usaldusväärsed liitlased nagu NATO ja EL, kes seisavad tugevalt ühise kaitse ja koostöö eest. Nagu teisedki riigid, keerleb ka Eesti segases maailma poliitkeerises, kuid sellest hoolimata pole Eesti kunagi vaikinud, kui asi on puudutanud parimat tulemit Eesti riigile ning hoidnud Eesti demokraatliku lippu kõrgel. Hoidkem ja väärtustagem Eesti puukese vastupidavust, sest mitte keegi meist ei oskaks isegi ette kujutada elu, kui asjad oleksid läinud teist teed pidi. Olles ühiskondlikult aktiivne, teadlik ja väärtuspõhine kodanik, saab iga üks anda panuse Eesti puukese tugevdamisele. Tänan teid, ja loodan, et nüüdsest ei võta me keegi praegust Eestit iseenesest mõistetavana. Elagu Eesti Vabariik!
Jagame uhkusega 9.a klassi õpilase Lasse-Lukas Põdra sõnavõttu 20. veebruari kontsert-aktusel. Lugupeetud koolirahvas, austatud õpetajad ja külalised! Täna tähistame Eesti Vabariigi 108. aastapäeva ning oleme kogunenud siia saali, et meenutada, kuidas me rahvana oleme siia jõudnud. 23. veebruaril, 108 aastat tagasi, kogunesid kolm meest – Konstantin Konik, Jüri Vilms ja Konstantin Päts – Pärnu Endla teatri rõdule, et kuulutada välja meie riigi iseseisvus. Päev hiljem tehti seda ka Tallinnas. Üle saja aasta hiljem oleme jõudnud oma rahvaga nii kaugele, et saame vabalt ja rõõmsalt rääkida oma riigi keeles. Kuigi Eesti on rahva ja riigina juba palju saavutanud, on meil eestlastena vaja edasi liikuda, et meie rahvas tunneks veelgi rohkem rõõmu ja uhkust. Ma esitan teile, noortele ja julgetele, väljakutse: arendada ja luua oma ettevõtlikkusega meie riigile uus ja veel parem tulevik. Minu soov teile on, et just teie saaksite elada ühiskonnas, kus on võimalik oma valikuid teha vabalt ning võtta vastu väljakutseid julgelt. Aitäh kuulamast ja head vabariigi aastapäeva! Olge tublid ja õppige hoolega!
Eesti Vabariigi sünnipäev on aeg peatuda, mõelda ja väärtustada seda, mis on meie riigi ja rahva jaoks oluline. Tänavusel pidulikul aktusel kõlasid 9. klassi õpilaste kõned, milles peegeldusid austus Eesti ajaloo vastu, hooliv pilk tänasesse päeva ning vastutustundlik mõtlemine tuleviku üle. Jagame neid kõnesid uhkusega, sest noorte läbimõeldud sõnad kannavad endas meie riigi kestmise ja arengu lootust. Austatud direktor, õpetajad ja kaasõpilased! Täna oleme siin, et tähistada oma kodumaa 108. sünnipäeva. Täna on päev, mil tähistame oma keelt ja kultuuri, oma maad ja rahvast, oma õiguseid ja sõnavabadust- kõike seda, mis on pealt näha nii tavaline ja iseenesest mõistetav, kuid tegelikult nii eriline ja haru-harv, eriti väikese riigi puhul, nagu seda on Eesti. Kiirel ajal, nagu me elame, on meie pilk tihti suunatud vaid edasi, sellele, mis on tulemas, sellele mida me oleme alles kujundamas. Kõik meie otsused ja valikud on tehtud parema homse, parema tuleviku nimel. Aga täna tahaksin ma teie pilgud suunata hoopis tagasi, nendele valikutele ja otsustele, mis on kujundanud meie riigi ja rahva. 108 aastat tagasi, kolme päeva pärast, luges Hugo Kuusner Pärnu Endla teatri rõdult esmakordselt ette Eesti iseseisvuse manifesti. Esimest korda ajaloos, saime öelda, et meie riik on iseseisev ja vaba, et meie riik on päriselt meie oma. Kuid mitte kauaks. 11 päeva pärast lõid meie noored jalad alt kõigepealt sakslased ning hiljem punaarmee. Hoolimata suurtest kaotustest polnud tahe, lootus ja vankumatu usk oma riiki, mitte kuskile kadunud. Tänu neile, kes võitlesid meie riigi eest, sest nad uskusid, et on olemas tulevik, kus Eesti on jäävalt vaba, tulevik, kus me saame vabalt rääkida eesti keelt, tulevik, kus kõigi otsused on nende endi teha, on meil täna vaba riik. Kõik millesse nad uskusid on täna reaalsus. Mõelgem selle peale, austagem ning hoidkem seda, sest ma usun, et nii nagu mina, nii ka teie, ei kujutaks ette elu, kui asjad oleksid läinud teisiti. Kuigi ajad on muutunud, pole tänasel päeval kuhugi kadunud oht, et keegi tuleb ja jõuga meie riigi enda omaks teeb, seetõttu peab igaüks meist andma oma panuse eesti riigi püsimisse. Käige koolis ja õppige hoolsalt, sest haridus tõesti on valgus teel tulevikku ja tulevik pole kunagi päris kindel. Mida suurem on teie teadmistepagas, seda teadlikumad on teie valikud ja seda väiksem on tõnäolsus, et te neid valikuid hiljem kahetsete. Panen teile südamele, et te austaks ja hoiaks meie riiki, meie maad ja rahvast ning keelt ja kultuuri- et te hoiaks üksteist. Ja seda mitte ainult kord aastas vabariigi aastapäeval, vaid iga päev. Soovin teile jätkuvat tuult tiibadesse ja kaunist sünnipäevanädala jätku! Elagu Eesti! Gertrud Kaubi, 9.a klassi õpilane
Täna toimusid meie koolis Eesti Vabariigi 108. aastapäevale pühendatud aktused. Suur aitäh kõigile esinejatele ja nende juhendajatele, kes selle päeva eriliseks muutsid! Eraldi tänu meie külalistele – Liisa-Ly Pakosta, Siim Umerov, Marko Teiva, Jaanus Reisner, Jürgen Lankei, kelle kohalolek andis aktusele veelgi pidulikumad ja sisukamad mõõtmed. Selle tähtsa päeva puhul jagame ka meie kooli direktori Evelin Teiva aktusekõne. “Head õpilased, õpetajad ja külalised! Täna oleme siin koos, et tähistada Eesti Vabariigi 108. aastapäeva. See on päev, mil mõtleme sellele, kui hinnaline on meie vabadus ning kui oluline on vastutus selle hoidmisel ja edendamisel. Eesti on väike, kuid meie rahvas on alati olnud sihikindel ja tugev. Meie esivanemad on pidanud tegema suuri pingutusi, et tagada meile võimalus elada vabas riigis, rääkida oma emakeelt ja kujundada ise oma tulevikku. See vabadus ei ole iseenesestmõistetav – see on privileeg, mida peame austama ja mille hoidmisele oma panuse andma. Head noored, teie olete Eesti tulevik. Teie teadmised, oskused ja väärtushinnangud kujundavad meie riiki järgmistel aastakümnetel. Õppige, arenege, olge avatud uutele võimalustele ning seiske hea selle eest, et Eesti jääks alati tugevaks, õiglaselt toimivaks ja hoolivaks riigiks. Teie ees on piiramatud võimalused – kasutage neid targalt, sest iga teie valik mõjutab meie ühiskonda ja meie kõigi tulevikku. Meie kohus on hoida oma kultuuri, keelt ja ajalugu. Samal ajal peame olema avatud maailmale, õppima teistelt ja panustama oma teadmiste ning oskustega nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Austagem oma juuri, kuid ärgem kartkem uuendusi ja arengut. Ärgem unustagem ka neid, kes on oma töö ja panusega aidanud kujundada tänapäeva Eestit. Olgu see meie esivanemad, vabadusvõitlejad või tänased ühiskonnategelased – kõik nad on andnud oma osa, et me saaksime täna siin seista uhkusega ja vaadata tulevikku lootusrikkalt. Soovin teile kõigile väärikat ja tähendusrikast Eesti Vabariigi aastapäeva! Hoidkem oma kodumaad südames ning tegutsegem nii, et tulevased põlvkonnad saaksid meie üle sama uhked olla, nagu meie oleme täna oma esivanemate üle. Elagu Eesti!”
Hea külv kannab vilja! Me räägime sageli õppimise tulemustest, kuid sama oluline on see, millise hoiakuga noor inimene õpib, kuidas ta suhtub teistesse ning milliseid tegusid ta teeb. Ka need on viljad, mis kasvavad ajapikku ja kannavad endas väärtust kogu eluks. Täna tunnustasime 64 õpilast, kes paistavad silma mitte ainult oma õpitulemustega, vaid ka oma hoiakute, algatusvõime ja hoolivusega!
Eelmisel nädalal oli Kadrina Keskkooli koolijuhil võimalus osaleda Vanalinna Hariduskolleegiumi Inseneeriapäeval. Kohtumine tõi kokku hariduse, ettevõtluse ja avaliku sektori esindajad, et üheskoos mõtestada inseneeriaõppe rolli ja tulevikku. Arutelud keskendusid sellele, kuidas hoida ja toetada noorte huvi inseneeria vastu ning kuidas koolid, ettevõtted ja riik saaksid siin teadlikumalt koostööd teha. Väga väärtuslik oli kuulda nii riigi ja erialaliitude vaateid kui koolide ning ettevõtete praktilisi kogemusi. Eriti inspireeriv oli näha VHK gümnasistide aktiivset ja sisukat panust – noorte vahetu kogemus inseneeriaõppest on väärtuslik sisend, millest sünnivad järgmised arengusammud. Sellised kohtumised kinnitavad, et ka üldhariduskoolil on oluline roll inseneeriapisiku märkamises ja toetamisel. Koostöö, ühised eesmärgid ja avatud mõttevahetus on võtmesõnad, millega edasi liikuda. Aitäh korraldajatele ja kõigile osalejatele sisuka päeva eest! Foto – Vanalinna HariduskolleegiumVanalinna Hariduskolleegiumi Facebook uudis
Täna tunnustasime tublisid gümnasiste, kes on õppinud hinnetele neljad ja viied. Sel korral kutsusime ette kõik 12. klassi õpilased, kes on alates 10. klassist õppinud ainult viitele. Neilt uurisime, kas nad on pidanud millestki loobuma, et selliseid tulemusi saavutada.Vastuseks saime: ei ole pidanud loobuma, tuleb lihtsalt koolis käia, tunnis kuulata ning panustada natuke rohkem aega, pühendumust ja tähelepanu. Muidugi kõige olulisemaks osutus ka õige pinginaaber – hea seltskond ja koostöö toetavad õppimist!
30. jaanuaril tähistame Eesti kirjanduse päeva, mis on pühendatud A. H. Tammsaare sünnipäevale ning ühtlasi jätkab 2025. aasta Eesti Raamatu Aasta tähistamist. Selle päevaga väärtustame eesti kirjanduse tüvitekste ning tõstame esile kirjanduse ja kirjanike rolli meie kultuuris ja ühiskonnas. Lugemissaalis saab vaadata näitust A. H. Tammsaare elust ja loomingust. Vabal ajal on võimalik mängida Raamatuaasta täringumängu „Kas sa seda lugu tead?“, mis tähistab 500 aastat eestikeelset raamatut. Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Soome Tuglase Seltsi kutsel tähistasime eesti kirjanduse päeva taas kooslugemisega. Sel aastal oli etteloetavaks raamatuks Ellen Niidu armastatud teos „Onu Ööbik Öösorri tänavast“. 2.c tunnis luges Anneli Sild Onu Ööbiku lugusid ette seni, kuni õpilased arvutasid ja värvisid. Kõige elavama arutelu tekitas lugu „Onu Ööbik sööb jäätist“ – mis küll juhtub, kui 24 jäätist korraga ära süüa? 1.c klassiga loeti lugusid „Kuidas Onu Ööbik telekat vaatab“ ja loomulikult ka jäätisesöömisest. Kooliraamatukogus lugesid ja kuulasid lugusid 2.b ja 4.a klassi õpilased. Lugemine ühendab, paneb mõtlema ja pakub rõõmu – just nii tähistasimegi Eesti kirjanduse päeva!
Rahvusvahelise lumememmepäeva puhul said meie õpilased võimaluse näidata oma loovust, luues lumememmede meeme. Suur tänu Nora Lavritsile, Ellit Trausile, Mare Küttile ja Marleena Kesamaale! 5.c/l, 2.b, 1.a ja 2.c klassi õpilased tõid oma loodud lumememmed ka lumememmede näitusele, 1.a klassi päris lumememmed panid päevale kauni punkti. Osa klasse – 1.b, 2.a ja 3.b – korraldas lumememmede näituse klassis ning lumememmesid võis leida ka koridoris. Õpetaja Marge jagas, et teemapäevast jagub põnevust terveks nädalaks, sest seda saab seostada iga õppeainega: lumememmede tekstid, luule, kunstitööd, arvutamine ja palju muud. Sellised teemapäevad on koolis olulised, sest need muudavad õppetöö lõbusamaks ja pakuvad vaheldust tavapärasele rutiinile. Samuti seovad need mängulise tegevuse ja õpitava, mis aitab lastel teadmisi paremini omandada ja arendada loovust. Aitäh kõigile!
