Hea koolipere! Kui laps kasutab elektritõukeratast, siis veenduge enne, et tal on lubatud sellega sõita ja et ta oskab seda liikluses ohutult juhtida. Alla 16-aastane laps peab kandma kiivrit, aga soovitatav on kiivrit kanda kõigil, sest see kaitseb õnnetuse korral. Politsei näeb liikluses kergliikureid, mis on ohtlikud ja millega lapsed sõita ei tohi. Oleme näinud olukordi ja meieni on jõudnud infot, et lapsed sõidavad ka kiirusega 40-50 km/h ehk sama kiiresti kui liigub linnaliikluses auto. Kergliikuri valmistajakiirus ei tohi olla suurem kui 25 km/h. Kui kergliikuri valmistajakiirus on sellest suurem, ei ole lubatud liigelda avalikus liiklusruumis. Sellisel juhul tohib sõita ainult kinnisel või liiklemiseks suletud territooriumil. Sõites renditõukeratastega on kiirused teenuse pakkuja poolt piiratud. Lubatust kiirema tõuksiga linnaliikluses osalemine on lapsele ohtlik, aga võib tulevikus edasi lükata ka võimalust taotleda B-kategooria juhiluba, sest rikkumine loetakse juhtimisõiguseta liiklemiseks ja karistusega kaasneb esmase juhtimisõiguse andmise keeld minimaalselt üheks aastaks. Elektritõukerattaga sõidetakse alati üksi – mitmekesi ühel tõuksil sõitmine ei ole lubatud. Samuti tasub üle käia liikluses ohutu osalemise reeglid, näiteks, kui laps tuleb tõuksiga piiratud nähtavusega alalt, peab ta hoo maha võtma ja veenduma, et edasi on ohutu sõida. Ilusat suve ja turvalist liiklemist! Politsei- ja Piirivalveamet
Lapsed said nautida vee ja sauna mõnusid.Spaas oli jahutuseks jäätis.Meil õnnestus ka osaleda AQVA tuletõrje õppusel.Peale seda sõime Fresko kohvikus. Oli mõnus koos veedetud aeg. Õp. Merle ja Kirke
Meie tublid viiendikud osalesid projektis “Peatu, vaata, veendu!”, mille eesmärk on suurendada noorte teadlikkust turvalisest tee ületamisest – nii jalakäijate ülekäiguradadel kui ka raudtee ületuskohtades. Projekti käigus õpiti, miks on oluline enne ülekäiguraja või raudteeületuse astumist peatuda, ringi vaadata ja veenduda, et tee on ohutu. Lisaks pandi käed külge ja aidati märgistada ohtlikumaid kohti koolitee läheduses, et kõik liiklejad oleksid rohkem tähelepanelikud. “Peatu, vaata, veendu!” pole ainult lastele – see on oluline sõnum igaühele, kes osaleb liikluses. Tekst – Mirell Viru
Sõitsime Võiperre klassivenna juurde. Tutvusime erinevate lindude ja loomadega, hellitasime jäneseid süles ja andsime lammastele leiba.Mängisime erinevaid mänge, hüppasime batuudil ja grillisime viinereid. Matk oli põnev ja huvitav. Fotod – õp Elle Tamme
Viimaste koolipäevade rõõmsamaks muutmiseks otsustasid meie üheksandikud veeta kaks päeva tutipeo stiilis – värviliselt, lustlikult ja muretult! Aitäh, et toote koolimajja nii palju rõõmu ja energiat!
Hea tulevane 7.–12. klassi õpilane! Sul on võimalus kandideerida õpilasesindusse ja astuda samm selle nimel, et õpilaste hääl koolis veelgi paremini kõlaks! Kandideerimiseks saada palun oma foto ja lühitutvustus huvijuhile Stuudiumi kaudu. Miks kandideerida?– Saad kaasa rääkida koolielu puudutavates küsimustes.– Oled tihedas koostöös kooli juhtkonnaga.– Võid osaleda ürituste korraldamisel ja seista selle eest, mis on õpilastele oluline. Sinu hääl loeb.Tule ja kandideeri!
14. mail toimus Kadrina Keskkoolis 3. klasside maakondlik õpioskuste olümpiaad, kus osales 18 Lääne-Virumaa kooli. Õpilaste õpioskuste õpetajad-juhendajad said olümpiaadi ajal osa kultuuriloolisest rännakust läbi Kadrina koos Kadrina Keskkooli meediaõpetaja ja saunaministri Rein Sikuga. Tema veetud ringkäik kandis pealkirja „Kadrina kummalised kohad ja uskumatud juhtumised” ning selle käigus väisati giidi sõnul „tulivee tulistamise platsi, raudset ristisalu, mutionu hauda, kirikaias asuvat pudrupeidikut, sarvikunäoga sammast ning nõiapõletamise paika.” Samalaadseid ringkäike veab Sikk ka Kadrinas etenduva teatrilavastuse „Teemaja paks” eel, tutvustades kaugemalt tulijaile Kadrina koduloo kummalisi ja vähetuntud aspekte. Kõige lõpuks külastasid aga Kadrinat väisanud õpioskuste õpetajad saunapealinna sauna, kus said osa kogukonna tavadest ja Kadrina Saunaklubi ning selle sõprade poolt kokku kantud saunamuuseumi varadest. Tekst ja fotod – Rein Sikk
Täna oli meie koolimaja täis põnevust ja rõõmsat elevust – külas käisid tulevased 1. klassi õpilased. Lapsed kohtusid oma tulevase õpetajaga, uudistasid koolimaja, nautisid väikest ampsu sööklas ning said osaleda kahes koolitunnis. Päev oli täis avastamisrõõmu ja jättis kõigile südamesse sooja tunde. Sügiseks ootame teid juba tagasi – seekord päris oma koolipinki! Põhikooliastme õppejuht Liina Suurkivi
Sügisel rääkis Marilin, et tema kodus elaval raagritsikal tulid pojad. Tekkis mõte võtta üks poeg 3.a klassi ja hakata tema eest hoolitsema. Tema nimeks sai Nunnu. Algul oli ta rohekat värvi ja 3 cm pikk. Nunnu elukohaks sai plastikust kastike. Kaane sisse tegime augud. Nunnule meeldib süüa rohelist salatit ja tammelehti. Kui ta kasvas, siis puges väikeseks jäänud kestast välja. Nii tegi ta seda kaks korda. Üheksa kuuga on Nunnu kasvanud 10 cm pikkuseks. Meie Nunnu on maskeerumismeister. Igal hommikul otsime, et kuhu ta ennast täna peitnud on. 30. aprilli hommikul avastasime, et meie raagritsikal on pojad munadest koorunud. Neid on kokku kuus. Nad on kõigest 1 cm pikkused. Kuna raagritsikad elavad ainult ühe aasta, otsustasime ühe poja klassi jätta. Nii saab tulevane 1. klass ka raagritsika Nummi eest hoolitseda. Teised pojad andsime soovijatele. Meie koolis kasvab nüüd kolm raagritsikat. Jutu koostasid: Janete Tuur, Hanna Tael 3.a klassist ja õp Marge Abner Fotod: Evelin Teiva
