Idee uute kogemuste saamiseks töövarjutamise teel tekkis eelmisel aastal kolleegidega mõtteid vahetades ja Merike Sikk kogenud projektikirjutajana võttis asja käsile ja kirjutas Erasmus + projekti, mis hõlmab nii õpirännet kui töövarjutamist. Projekti kirjutamine on mahukas ettevõtmine, kus ettekirjutusi tuleb väga täpselt järgida ja ise partnerkoolid leida. Kuna meie kool on kauaaegne rahvusvahelistes projektides osaleja, on hea võimalus olemasolevaid kogemusi, teadmisi ja kontakte kasutades kirjutada edukas projekt, mis ka rahastuse saab. Projektitöö üks alustala on usaldusväärsed inimesed ja erakordselt tore on teha projekte varem head koostööd tehtud koolide ja õpetajatega. Siinkohal minu kiitus ja tänu Merikesele rahvusvaheliste projektide suurepärase korraldamise eest läbi aastakümnete.
Sloveenia Kranj Gimnazijaga oleme teinud koostööd projektis Internet under my skin ja nii sai meie seekordse visiidi võtmeisikuks Mateja Zepic, kes on erialalt arvutiõpetaja ja erakordselt lahke ja sõbralik inimene. Meie tegevused Kranjs olid hästi planeeritud ja lisaks koolitundidele täis põnevad tegevusi ja ekskursioone.
Kranj Gimnazija on ligi 1000 õpilasega gümnaasium, kus on kaheksa paralleelklassi. Õpilased võetakse vastu põhikooli lõputunnistuse põhjal loodud pingerea järgi. Koolihoone on ajalooline maja moodsa sisustuse ja kena disainiga. Üsna šokeerivalt mõjus meile teadmine, et tunnid algavad juba kell 7, kestavad 45 minutit nagu meilgi. Vahetunnid on viis minutit ja lõunapaus üks tund. Kuna koolimaja ei ole piisavalt suur, on erinevate ainekabinettide kasutamise võimaldamiseks koolis neli tunniplaani, mis teeb elu mitmekesiseks. Kõik õpilased kannavad koolis vahetusjalatseid, eriti jäid silma kooli logoga tuhvlid. Tundides osalesid õpilased aktiivse kohaloluga, keegi ei vajanud õpetajapoolset vihjet teemaga tegelemiseks ega telefoni ära panemiseks. Küll kasutati telefoni info otsimiseks ja viktoriinide tegemiseks nagu meie kooliski.
Kuna kool on suur, on ka keeleõppe klassid suured. Sellega seoses tehakse palju paaris- ja rühmatööd. Näiteks kuulsime 10. klassi esitlusi maailma erinevatest festivalidest, mida tehti paralleelselt kahes paaris. Kõigepealt kirjeldati festivale ja võrreldi neid, kus ja kui laialt nad levinud on ja milline on nende arvates prognoos nende edasiseks levikuks. Selline ülesanne nõuab nii individuaalset panust kui koos materjali analüüsimist. Esitlused lõppesid lünktekstiga kogu kuuldud materjali kohta, mida klass pidi täitma. Nii olid kaasõpilased esitluse sisulise jälgimisega haaratud.
Suulise vestlusoskuse harjutamiseks kasutati 12. klassi tunnis kiirkohtingu meetodit, mis tagas kõigile võimaluse samaaegselt rääkida ja vestluspartnereid kiiresti vahetada. Õpilased olid aktiivsed ja hea keeleoskusega. Hea keeleoskuse tagab motiveeritud õppija, kvalifitseeritud õpetaja ja piisav aeg keele harjutamiseks. Sloveenias on gümnaasium neli aastat, viimasel aastal õpitakse ainult eksamiaineid. Õpilased sooritavad viis meie mõistes riigieksamit, millest kolm on kohustuslikud: emakeel,
matemaatika ja inglise keel, lisaks kaks vabal valikul. Inglise keelt õpitakse neli tundi nädalas, viimasel aastal viis. Valikaineid on vaid kaks kahel esimesel aastal.
Veel on huvitav, et koolis saab osaleda rahvusvahelises IB programmis, mis valmistab õpilasi ette kõrgkoolis edasiõppimiseks. Eestis pakutakse seda võimalust seitsmes koolis (munitsipaalkoolidest Tallinna Inglise Kolledžis ja Miina Härma Gümnaasiumis).
Pean töövarju projektis osalemist vajalikuks professionaalse arengu seisukohalt, oli huvitav ja silmaringi avardav. Rahvusvaheline koostöö teiste koolidega on oluline, et näha ja uurida, kuidas mujal elatakse, õpitakse. Koju tulles saame kogetut jagada ja häid kogemusi ellu rakendada. Projektis osalevatel õpilastel võib see kogemus olla võimalus leida uus aspekt isiklikus arengus, mida kodust lahkumata poleks võib-olla leitud.
Eha Vahesaar
