Sel õppeaastal Kadrina Keskkoolis alustatud Erasmus+ projekti “Keel ja pärand – Euroopa alusväärtused” esimene õpirännak oli meie kallisse naaberriiki, Soome. 15.- 20. aprillil toimunud keeleõppe ja silmaringi avardamise projekti teine reis oli aga juba suurem samm – Lõuna-Euroopasse, Sloveeniasse. Seal käis neli Erasmus+ projektitöö aine valinud õpilast: Sandra Kruglova, Laura Stüf, Laura Tamminen ja Maarja Mölder ning õpetajad Eha Vahesaar ja Merike Sikk. Sihtriiki saabudes tervitas meid soe õhk ja suvine hõng eelmise nädala kuumalainest.
Mida üldse teadsid õpilased Sloveenia kohta enne reisi?
“Ma teadsin, et Sloveenia on väga loodusrikas riik ning et see on väiksem kui Eesti, kuid suurema rahvaarvuga. Teadsin, milline Sloveenia lipp välja näeb ning et seal on n.ö slaavi kultuur.” – Laura Tamminen.
“Peaaegu mitte midagi, ainult seda et seal on mäed.” – Sandra Kruglova.
Ja mäed seal olid! Need suured, kõrguvad, muljetavaldavad hiiglased panid õpilased hämmastusest ahhetama, kuna Eesti Munamägi pole tegelikult ju isegi mägi. Kultuuriliselt on Eestist poole väiksemat Sloveeniat aga tugevalt mõjutanud kuulumine Austria-Ungari riigi koosseisu ja väikerahvana on sloveenid eestlastele üsna sarnased.
Eestlased tõid endaga kaasa talve!
Esimesel päeval, kooli poole jalutades, saatsid meid lehtes puud ning õitsevad ja magusalt lõhnavad sirelid. Ilm oli jahedavõitu, aga Kranji linn, kus projektitöö toimus, oli imeilus oma uduses hommikuses vaikuses.
Käisime Gimnazija Kranj ehk Kranji Gümnaasiumi tundides, saime sealsetele õpilastele õpetada üht-teist Eesti kohta ja ka veidi eesti keelt ning nemad tutvustasid meile Sloveeniat. Seejärel käisime kesklinnas ning kuulasime giidi rääkimas vanalinna ning selles olevate hoonete kohta.
Päeva lõpu poole üllatas meid aga talvine lumi, mis sadas küll graatsiliselt ja kaunilt, kuid polnud enam ahvatlev pärast pikka pimedat talve. Temperatuur langes ning kõik tundsid suurt kergendust, et olid võtnud soojad talvejoped kaasa.
Teistel päevadel polnud erilist temperatuuri tõusu, kuid see ei takistanud riigis üht-teist uudistamast. Külastasime mitmeid paiku – kaks neist olid Sloveenia pealinn Ljubljana ja Bled.
Maalilise saarekesega järve äärses Bledis maitsesime kuulsat kreemikooki, mida kutsutakse kremšnitaks. See kook oli maitse poolest väga sarnane meile tuntud napooleonikoogiga. Huvitav fakt on see, et Gimnazija Kranj on oma välimuse poolest samuti saanud hüüdnimeks kremšnita.
Mida saime teada?
Meie projekti üheks eesmärgiks on tutvuda partnerriigi koolieluga ja arendada suhtlusoskust.
Kranj Gümnaasium on ajalooline hoone ilusa disainiga, kus käib ligi 1000 õpilast. Seal on kaheksa paralleelklassi. “Üsna šokeerivalt mõjus meile teadmine, et tunnid algavad juba kell 7. Tunnid kestavad 45 minutit nagu meilgi, aga vahetunnid on viis minutit ja lõunapaus üks tund,” meenutab õpetaja Eha Vahesaar, kes oli Sloveenia koolis töövarjuks. Õpilased kandsid koolis vahetusjalatsitena tuhvleid, mis mõjus väga uudselt, kuid geniaalselt.
Laura Tamminen märkas ka keeleoskust sealsete inimeste puhul: “Mind üllatas see, et isegi vanem generatsioon oskas inglise keeles kõnelda. Ingliskeelsed tunnid olid hästi põnevad.”
“Kool oli nagu labürint. Koolitunnid olid põnevad ning kõik õpetajad väga toredad.” – nendib Laura Stüf.
Klassiruumid olid kenad ja puhtad, lauad ja toolid ei olnud kaetud kritseldustega. Oli kohe näha, et seal on kokku tulnud inimesed, kes tahavad edasi õppida ja targemaks saada.
Reis mõjus igati positiivselt!
“Ma kindlasti käiksin sellistel õpirännakutel veel, kui võimalik. Nii palju on avastada ja õppida ning kunagi ei hakka igav ega kurb.” – Laura Tamminen.
“Kohutavalt tore ja lõbus nädal oli ja see on unustamatu.” – Sandra Kruglova.
Reis oli kõigile igas mõttes silmi avardav ja meeldejääv kogemus. Selle reisiga seostunud hinge siseste avastustega sobiks hästi järgmine tsitaat: “Mulle meeldivad mäed, sest need panevad mind tundma väiksena. Nad aitavad mul näha, mis on elus oluline.” – Mark Obmascik.
Maarja Mölder,
Kadrina Keskkooli 10 klassi HUSO suuna õpilane
