Humanitaar-sotsiaalsuuna õpilased külastasid 25. märtsil õppekäigu raames Arvo Pärdi Keskust ning Eesti Filmimuuseumi, et süvendada oma arusaama Eesti kultuurist, identiteedist ja loomepärandist.
Külastuse keskmes olid küsimused vaikuse tähendusest Pärdi loomingus, muuseumide rollist kultuurimälu kujundamisel ning isiklikest kogemustest ja emotsioonidest, mida ekspositsioonid esile kutsuvad.
Palusime õpilastel mõtiskleda, kuidas vaikus võib olla sama kõnekas kui heli ning kuidas kaasaegsed muuseumikeskkonnad aitavad siduda minevikku ja olevikku. Järgnevalt jagavad õpilased oma muljeid ja tähelepanekuid, mis avavad õppekäigu mitmekülgset mõju.
“Arvo Pärt kasutab oma loomingus tihti vaikuse elemente. Ta hindab vaikust kõrgelt, sest ka tema vaikis aastaid, enne kui ta lõi uue teose.” (Eliise)
“Vaikus aitab helidel rohkem mõjuda ja tajusin seda väga tugevalt.” (Janeleen)
“Pärdi Keskusesse kõndides oli vaikus ja seal hoones oli vaikus. See aitas seda kõike paremini tunnetada.” (Marten)
“Mulle jäi kõige enam meelde see, kui me vaatasime Arvo Pärdi dokumentaalfilmi ning seal räägiti, kuidas ta 7 aastat ei kirjutanud ühtegi teost. Ta tahtis oma eelmisest loomingust midagi teistsugust luua, kuid ei teadnud, kuidas seda kirjutada.” (Reti Jasmiina)
“Kõike meeldejäävaim oli minu jaoks Filmimuuseumi töötuba grupiga. Sai grupiga arvata filmi plakateid ja arvata tuntud Eesti filmide tunnusmuusikaid. Aga tipphetk oli ikka hologrammi meisterdamine ja lõpus näha, et see ikka töötas ka.” (Rahel-Marta)
“Pärdi keskuses on võimalik oma silmaga näha ja tajuda, kui palju saab üks inimene meie kultuuri panustada ja seda kõrgele tõsta.” (Eliise)
“Minule jäi meelde maalimistuba, kus saime Pärdi muusika järgi kujundada enda lillepoti. Emotsionaalselt oli see rahustav.” (Kadi-Liz)
