Meil on suur rõõm teatada, et CADrina 2026 patrooniks on Veljo Konnimois! Veljo on tunnustatud Eesti insener ja ettevõtja, kes on pühendunult panustanud insenerihariduse edendamisse ning tööstuse arengusse. Tema südameasjaks on noorte järelkasvu toetamine ja tehnoloogiavaldkonna tuleviku tugevdamine.
Tulevikuinseneridele suunatud sündmus, kus pannakse proovile loovus, nutikus ja tehniline taip! FLL Explore vol 2 Kadrinas 2025/2026: sukeldume arheoloogia põnevasse maailma teemaga “Unearthed”! Registreerimine ja info: katiraudla@gmail.com Lisainfo: firstlegoleague.ee
Alates 3. märtsist toimuvad teisipäeviti Kadrina Keskkooli spordisaalis jalgpallitrennid nii poistele kui tüdrukutele. Oodatud on 1.–6. klassi õpilased – tule proovi, arenda oma oskusi ja naudi liikumisrõõmu! Rohkem infot leiad plakatilt
27. veebruaril alustas Kadrina Keskkooli õpilaste ja õpetajate esindus kauaoodatud vastukülaskäiku Heikendorfi poole, kus meid ootab Heinrich-Heine-Schule koolipere. Teel Saksamaale tegime õpilastega sisuka vahepeatuse Helsingis, kus külastasime Kiasma kaasaegse kunsti muuseumit ning põikasime läbi ka muljetavaldavast Oodi raamatukogust. Kunst ja teadmised käsikäes – noored said kogeda, kuidas tänapäevane linnakeskkond toetab loovust, õppimist ja mõtestatud ajaveetmist. Seiklused jätkuvad – Saksamaa, siit me tuleme! Tekst – Evelin Teiva Fotod – Evelin Teiva, Signe Ojasalu
Eesti Vabariigi justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta külaskäik Kadrina Keskkooli vabariigi sünnipäeva eelsel pidupäeval andis kogu kooliperele väärtusliku ja meeldejääva kogemuse. Ministri külalistund gümnasistidele oli väga mõtlemapaneval teemal – sotsiaalmeedia kasutamise võimalik piiramine noortele – puudutab otseselt meie igapäevaelu ning tulevikku digitaalses ühiskonnas. Näiteks toodud Austraalia, kus alla 16-aastastele on kehtestatud ligipääsupiirang suurimatele sotsiaalmeediaplatvormidele nagu TikTok, YouTube, Instagram ja Facebook. Oluline osa tunnist oligi minister Liisa-Ly Pakosta asjakohaste näidete varal selgitus, miks Eesti ei plaani minna sama teed. See andis õpilastele võimaluse paremini mõista, milliste kaalutluste alusel selliseid otsuseid tehakse ning millised võivad olla nende sammude sotsiaalsed, õiguslikud ja hariduslikud tagajärjed. Mõte, et Eesti kui esimene digiriik ei soovi olla üksnes tehnoloogiliselt „maailma parim digiriik“, vaid vabade inimeste digiriik, jäi eriliselt kõlama. Tehnoloogia areng ei tohi tulla inimeste vabaduste ja põhiõiguste arvelt – see sõnum kõnetas nii õpilasi kui õpetajaid. Külalistund aitas paremini mõista, et digipoliitika ei ole pelgalt tehniline küsimus, vaid puudutab väärtusi, õigusi ja vastutust. Samuti andis see võimaluse näha, kuidas riiklikke otsuseid tehakse ning milliseid kaalutlusi nende langetamisel arvesse võetakse. Arutelu kelmuste tõkestamise meetmete üle näitas siirast huvi ühiskonnas toimuva vastu. Nagu tagasisides märkis üks õpilane: „E-teenused on küll meile väga kasulikud – näiteks tegin sel aastal oma tuludeklaratsiooni ära viie minutiga –, kuid peame olema tähelepanelikud, et meie andmeid ei kuritarvitataks. AI on küll kasulik tööriist, kuid otsused, mis ei taandu pelgalt numbritele, peaksid jääma inimestele.“ Lisaks õppetööle kandis ministri osalemine pidulikul aktusel ning pärgade asetamisel Kadrina mälestuskalju jalamile sügavat sümboolset tähendust. Austusavaldus vabadussõjas langenutele tuletas meelde, et meie tänane digiriik ja vabadused toetuvad ajaloolisele vaprusele ja ohvrile. See side mineviku, oleviku ja tuleviku vahel andis vabariigi aastapäeva tähistamisele erilise kaalu. Täname Teid, minister Liisa-Ly Pakosta, südamest sisuka külalistunni, inspireeriva pidupäevakõne ja osalemise eest mälestustseremoonial. Teie kohalolek ja siiras kohtumine noortega kinnitasid, et Eesti tulevikku kujundatakse koostöös ning vastastikuses austuses. Sügava lugupidamisegaKadrina Keskkooli koolipere
Bioloogiaõpetajad Maarja Põder ja Siret Pung osalesid 13.-14. veebruaril Tartus Tamme Gümnaasiumis toimunud teadushariduse konverentsil „Loodusteadused meie sees ja ümber – millest koolis veel ei räägita”. Konverentsil osales üle 200 õpetaja ja teadushariduse huvilise. Inspireeriva avaettekande pidas Eesti teaduste akadeemia president Mart Saarma. Huvitava ettekandega esines professor Raivo Mänd (Tartu Ülikool) – „Haridus ja inimeseloom. Evolutsioonilise käitumisökoloogi mõtteid nüüdisaja haridussüsteemist“. Pikemate ettekannetena jagasid uut teadmist ka Tanel Peets ja Taavi Vaikjärv (TalTech), Kaupo Voormansik (TÜ Observatoorium, OÜ KappaZeta), Jana Liiv (Tallinna Ülikool). Arutati õpetamise, õppimise ja õppekava üle. Panime kõrva taha mitmeid mõtteid neuroteadustest, käitumisökoloogiast ja geenitehnoloogia ajaloost Eestis. Erilist mõtteainet pakkusid arutelud lõimingu üle: kuidas rakendada MATIKut (STEAM), käsitleda õppetöös komplekssüsteeme ning siduda erinevad ainevaldkonnad terviklikuks ja tähenduslikuks õpikogemuseks. Kuidas toetada tuleviku tegijaid nii, et neil oleks nii süvateadmised kui ka oskus näha seoseid? Mis tegurid toetavad ja takistavad õppimist? Konverentsilt tulime tagasi värskete ideede, uute teadmiste ja suure inspiratsiooniga.Kohtusime kolleegide ja mõttekaaslastega teistest koolidest ja asutustest ning elasime kaasa paneeldiskussioonile, kus arutleti loodusteaduste õppekava tuleviku üle.Kõlama jäid olulised küsimused:🔎 Milleks meile loodusteadused ja inseneeria?🌍 Missugust maailma me tulevikus tahame?🧠 Milliseid teadmisi ja oskusi vajavad tänased õpilased, et seda maailma kujundada? Lisaks panime kõrva taha mitmeid mõtteid neuroteadustest, käitumisökoloogiast ja geenitehnoloogia ajaloost Eestis. Erilist mõtteainet pakkusid arutelud lõimingu üle: kuidas rakendada MATIKut (STEAM), käsitleda õppetöös komplekssüsteeme ning siduda erinevad ainevaldkonnad terviklikuks ja tähenduslikuks õpikogemuseks. Kuidas toetada tuleviku tegijaid nii, et neil oleks nii süvateadmised kui ka oskus näha seoseid? Mis tegurid toetavad ja takistavad õppimist? Kahekümne kolme põneva töötoa seast saime valida vaid kolm – otsus polnud lihtne. Värskendasime ja süvendasime oma teadmisi evolutsioonist, teraviljadest ning suurkiskjatest, saime inspiratsiooni BIO-GEO lõimitud kursusest Viimsi Gümnaasiumis. Konverentsi kavasse oli pikitud ka Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu üldkoosolek. Õhtusel koosviibimisel saime nautida KVARK’i teadusteatrit ning Tartu Tamme Gümnaasiumi koolibändi sümpaatset esinemist – teadus ja loovus käsikäes. Aitäh korraldajatele ja kõigile inspireerivatele esinejatele! Konverentsi materjalidega saab tutvuda:https://etag.ee/tegevused/teaduskommunikatsioon/teadushariduse-konverentsidhttps://etag.ee/wp-content/uploads/2026/02/2026_kava-1.pdf Tekst ja fotod: Maarja Põder, Siret Pung
16.–19. veebruaril toimus Kadrina Keskkoolis traditsiooniline algatus „Tööle kaasa!“, mille eesmärk on tutvustada õpilastele erinevaid ameteid ja töökeskkondi ning toetada teadlikku karjäärimõtlemist. Nelja päeva jooksul külastasid meie 1.–9. klasside õpilased oma lapsevanemate või lähedaste töökohti. Töökohad olid väga mitmekesised – külastati nii kohalikke omavalitsusi, ministeeriumi ja kaitseväge, kui ka lasteaeda, haiglat, hotelli, tootmisettevõtteid, ehitusfirmasid, kinnisvarabürood ning mitmeid teisi organisatsioone. Õpilased said: Algatus annab noortele väärtusliku kogemuse, avardab silmaringi ning aitab paremini mõista vastutuse, koostöö ja erialaste oskuste tähtsust. Samuti tugevdab see kooli ja kodu koostööd. Täname südamest kõiki lapsevanemaid ja teisi lähedasi, kes leidsid aega noori vastu võtta ning oma tööd tutvustada. Teie panus aitab kujundada teadlikke ja ettevõtlikke noori!
Täna tähistame Eesti Vabariigi sünnipäeva. Päeva, mil mõtleme vabadusele, vastutusele ja sellele, mida tähendab olla eestlane. Tänasel kodumaa sünnipäeval jagame teiega 9.a klassi õpilase Anette-Meribel Teiva mõtteid. Head Kadrina Keskkooli kaasõpilased, austatud direktor, õpetajad ja külalised! 108 aastat tagasi loeti Endla teatri rõdult esmakordselt ette järgmised read: „Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida“. Kõigest 2 päeva hiljem lõid sel noorel riigil jalad armutult alt Saksa okupatsiooniväed ja hiljem Nõukogude Liit. Kuid unistus näha taas Eesti riiki iseseisvana, seekord püsivalt, oli eesti rahva südameisse selle üürikese aja jooksul sügavale juurdunud. Nendest juurest kasvas edasi Eesti riigi jäme kartmatu tüvi ja ühine rahva võra, mis ei kartnud võidukalt vastu hakata võõrale väele ja võimule. Tänapäeval on selle puu suveräänsed juured endiselt sügaval Eestimaa mullas. Paraku tuleb tõdeda, et oht nende juurte väega välja tõmbamisele pole kuhugi kadunud, eelkõige meie geopoliitilise asukoha tõttu. Kuid me pole selles üksi – tugeva välispoliitika tulemusena on meie selja taga väärtuspõhised ja usaldusväärsed liitlased nagu NATO ja EL, kes seisavad tugevalt ühise kaitse ja koostöö eest. Nagu teisedki riigid, keerleb ka Eesti segases maailma poliitkeerises, kuid sellest hoolimata pole Eesti kunagi vaikinud, kui asi on puudutanud parimat tulemit Eesti riigile ning hoidnud Eesti demokraatliku lippu kõrgel. Hoidkem ja väärtustagem Eesti puukese vastupidavust, sest mitte keegi meist ei oskaks isegi ette kujutada elu, kui asjad oleksid läinud teist teed pidi. Olles ühiskondlikult aktiivne, teadlik ja väärtuspõhine kodanik, saab iga üks anda panuse Eesti puukese tugevdamisele. Tänan teid, ja loodan, et nüüdsest ei võta me keegi praegust Eestit iseenesest mõistetavana. Elagu Eesti Vabariik!
