Neljapäeval, 9. jaanuaril kohtus loodusteaduste õppesuuna õpilastega meie kooli 46. lennu vilistlane Sille Holm, kes juhendas külalistunde teemal „Putukad kui sööt ja söök“. Sillel on loodusteaduste (zooloogia) doktorikraad ning ta töötab Tartu Ülikoolis teadurina, on ka teadusjuht ettevõttes Trigon Grup ning tegutseb biotehnoloogia vallas ettevõttes Trinsect Solutions. Seekord tutvustas Sille õpilastele putukaid hoopis teise nurga alt, millega ta ka ise tegeleb – milliseid putukaid ja kuidas kasutada inimeste toidulaua rikastamiseks ning loomasöödaks kaladele, kanadele jt koduloomadele. Maailmas valitseb nii toidupuudus kui ka toiduraiskamine – see sõltub riigist ja vaatenurgast, kuid nõudlus kvaliteetse toidu, eriti valgurikka toidu, järele kasvab. Esineja andis hea ülevaate toidu olukorrast globaalselt ning tõi välja ka keskkonnaprobleemid ning inimeste tervisega seotud aspektid. Putukad ja putukafarmid on alternatiivne võimalus toidu rikastamiseks valkudega (näiteks valgupulber). Inimene on putukaid (näiteks termiite) tarbinud toiduks juba väga ammu ning see on eelajalooliselt muutnud ka inimese evolutsiooni, aju arengut. Putukad on kiired paljunejad ning head orgaanika (näiteks toidujäätmete) lagundajad, samuti efektiivsed kasvajad, harjunud tihedalt koos elama. Maailmas on umbes 2000 liiki söögiks kõlbulikke putukaid. Euroopa Liidus on lubatud kasvatada 7 liiki putukaid. Praegu on kasvatamiseks populaarsemad jahumardikad (jahuussid, nende vastsed), toakilgid ja erinevad kärbse liigid (nende vaglad). Teadlased püüavadki tõestada ja uurida, kuidas ja milliseid liike saaks kasvatada putukafarmides loomasöödaks ja kalasöödaks, samuti tuleb tõestada, et putukate söömine on ohutu. Erinevaid teemasid on veel palju – EL reglemendid, bioväetis ja bioplast, antimikroobsed ained, nano- ja mikroplast kui tervise kahjustajad, tööstusliku biotehnoloogia kasutamine, psühholoogiline aspekt ning kuidas jõuda teooriast praktikasse jt. Sille rääkis väga kirglikult ja põnevalt nendel teemadel ja enda uurimistöödest nii Eestis kui Aafrikas (Ugandas). Õige varsti siirdub ta aga kolmeks aastaks teadurina tööle Rootsi Maaülikooli (SLÜ) ning selle raames sõidab Brasiiliasse, kus hakkab uurima sealsetes vihmametsades elavate päevaliblikate liikide ohustatust. Täname Sillet huvitava esinemise eest ja soovime edu ning kirge järgmistes projektides. Huvitavat: Sille Holm „Putukate kasutamine söögiks ja söödaks“ (loeng Tartu Rahvaülikoolis) Fotod ja tekst: Siret Pung, LOTE suunajuht
Olulised kuupäevad: Esialgu vajalikud dokumendid: väljavõte õpilasraamatust, 9. klassi hinneteleht (esitab registreerimisvormis) 10. klassi vastuvõtmise eeldusteks on: 1) põhiharidus või vastav välisriigis omandatud haridus;2) vähemalt rahuldavad hinded põhikooli lõputunnistusel;3) põhikooli eksamite positiivsed tulemused;4) sisseastumisvestluse läbimine.
18. detsembril toimus ka 4.–8. klasside jõulupidu teemal “Kui uued ja vanad jõulud kohtuvad”. Õpilased alustasid ettevalmistustega juba pikalt enne pidu. Kõik esitlesid erinevaid ettekandeid vanadest ja tuleviku jõuludest, kus tutvustati: Millised olid ja võiksid olla tuleviku jõulukuused?Mida söödi vanasti ja mida võiks süüa tulevikus?Millised olid kingitused aastakümneid tagasi ja millised võiksid need olla aastal 2124? Erilise elevuse tõid peole intervjuud vana-vana Jõuluvana ja isegi Tehisintellekti Jõuluvanaga! Jõulupeo programmis oli nii vanu kui uusi mänge:Moodsaid lemmikuid nagu Kahoot ja Just DanceTraditsioonilisi mänge nagu Vägikaikavedu ja Jenka Lisaks kirjutasid kõik oma tuleviku jõulusoovid Kadrina Keskkooli järgmistele õpilastele. Loomulikult ei puudunud ka Jõuluvana suurte kingikottidega, mis tõid peole veelgi rohkem rõõmu!
18.12.2024 külastas 1.–3. klasse kauaoodatud Jõuluvana, kellel olid kaasas suured kommikotid ja rohkelt häid soove! Laste rõõmsad näod ja naerukilked täitsid kogu koolimaja ning Jõuluvana sai kuulda ka toredaid luuletusi ja laule. Soovime kõigile sooje ja rõõmsaid jõule!
Töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Karl Meos juhendamisel valmistasid 8.c klassi poisid Marten Kornõšev, Markus Kornõšev, Remo Ratsov, Karl Videvik ja Karel Videvik Aru Grupile kingituseks nende materjalist ja disainile vastavalt kaks modernset kuusepuud. Tänusõnad Aru Grupp aastakümnetepikkuse sõbraliku koostöö eest.
9.B klass külastas õppekäigu raames HAKA Plast OÜd. Kogu tootmist näitas ja tutvustas innustav tegevjuht Eiko Onga. Ettevõte kasutab väga palju tehnoloogiat ja nende tooted vastavad kõrgetele standarditele. Eriti huvitav oli, et taaskasutatavast pipratera suurusest toormaterjalist luuakse suuri ja vastupidavaid tooteid. HAKA Plast OÜ täidab ka eritellimusi, mis disainitakse koostöös kliendiga. Torude tootmine on väikese jalajäljega, sest kasutatakse taaskasutusmaterjali ja nende toodete eluiga on vastavalt standardile kuni 100 aastat. Õppekäigu lõpus tegid õpilased omapoolseid ettepanekuid tegevjuhile, nagu näiteks laiendada tootmist, reklaamida ettevõtet ja selle tooteid suuremalt jpm. 9. klassi noored said taas pisut targemaks! Aitäh Hellika Semjonovile, kes meile selle õppekäigu võimalikuks tegi! Tekst ja fotod – Signe Ojasalu
Kadrina Keskkoolis toimus 11. detsembril Erasmus+ noorteprojekti “Ettevõtlikud ja rahatargad noored” neljas kohtumine, kus osalesid noored ja juhendajad kuuest koolist: Sõmeru Põhikoolist, Kadrina Keskkoolist, Rakke Koolist, Väike-Maarja Gümnaasiumist, Rakvere Reaalkoolist ja Rääma Põhikoolist. Projekti eesmärk on suurendada noorte teadmisi rahatarkusest ja ettevõtlikkusest ning arendada suhtlus-, meeskonnatöö- ja analüüsioskusi praktiliste tegevuste kaudu. Kui novembris olid Kadrina õpilased külalisteks Sõmeru Põhikoolis, siis detsembris astusime ise võõrustaja rolli. Päev algas inspireeriva loenguga, mille pidas külalisesineja Evely Press. Ta tutvustas eelarve koostamise põhimõtteid ja viis läbi loovülesande, mis andis noortele võimaluse rahatarkuse teemadele loovalt läheneda. Enne lõunapausi lõid osalejad kaasa kooli huvijuhi Sandra juhitud mängus “Paha mõte”. Mängus tuli kaitsta tühja tooli kurja mõtte eest, mis pakkus noortele nii lõbu kui ka võimalust harjutada koostööd ja kiiret reageerimist. See lõbus vahepaus tõi osalejate päeva energiat ja rõõmu juurde. Jätkuks toimusid praktilised töötoad, mida juhtisid Kadrina kooli 8. klassi noored. Töötubades osalejad said analüüsida tšekke ja jaotada kulukategooriaid, mängida rahatarkuse teemalist kuldvillakut ning otsida QR-koodide taga peituvaid küsimusi. Töötubade tulemusel said noored parema arusaama eelarve planeerimise tähtsusest ning harjutasid praktiliste ülesannete kaudu finantsplaneerimist. Päeva lõpetas lõbus kahhoot-viktoriin, kus kontrolliti omandatud teadmisi ning autasustati parimaid osalejaid. Kohtumine oli hariv ja inspireeriv nii osalevatele noortele kui ka korraldajatele, pakkudes võimalust kogeda, kuidas rahatarkust saab õpetada kaasahaaraval ja praktilisel viisil. Partnerkoolide koostöö ja noorte innukas osalemine on tõestanud, et rahatarkus ja ettevõtlikkus on teemad, mida saab ja tuleb noortele õpetada juba varakult. Järgmine kohtumine ootab ees uuel aastal, kus võõrustajaks on Rakvere Reaalkool. Tekst ja fotod – Kadi Murakas
Detsembrikuus (4.12-16.12) oli Maailmanädalate raames Kadrina Keskkooli raamatukogu väikeses klassis ja B korpuse koridoris üleval põnev Tartu loodusmaja poolt koostatud näitus “Kapist välja – riided ihu ja ilma vahel”. Näitust külastas palju õpilasi alates esimesest kuni kaheteistkümnenda klassini erinevate õpetajate juhendamisel. 9. c klassi õpilasi juhendasid näituse külastamisel Laura Stüf ja Sandra Kruglova, kelle praktilise töö üheks osaks oli ka näituse ülespanek ja mahavõtmine koos juhendajaga. Koridoris asuvas stendidega näituseosas oli võimalik saada palju teadmisi rõivaste kohta – oli ülevaade nende valmistamise peamistest tehnoloogiatest ja toorainest. Näitusega tutvudes said külastajad teada, et rõivaste valmistamisel on suur jälg keskkonnale. Meie riiete valmistamiseks kulub palju maad, energiat, vett ja maavarasid. Näiteks 1 kg puuvilla kasvatamiseks kulub kuni 10 000 liitrit vett. Palju vett kulub ka kiu töötlemiseks – näiteks värvimiseks ja pleegitamiseks. Seetõttu ongi oluline, et me suudaksime pikendada rõivaste eluiga. Mitte ei osta mingit eset vaid selleks, et seda ühe korra kanda. Raamatukogus olev näituseruum pakkus võimalust ise asju käega katsuda. Näiteks oli võimalik mikroskoobi all erinevaid kiude ja tekstiilinäidiseid vaadelda. Samuti sai uurida oma rõivaid, et teha kindlaks, kuidas on neid kõige parem hooldada. Lisaks oli võimalik villa kraasida ja nööpe riide külge õmmelda. Tore oli uurida, millisest riigist on kõige rohkem näitusekülastajate rõivaid pärit. Lisan lõpetuseks mõned õpilaste muljed näitusest. Õpilastele näitus meeldis, see et sai palju uusi teadmisi ning oli võimalik ise uurida ja käega katsuda erinevaid materjale. Samuti kiideti näituse kujundust ning sedagi, et asjad olid lihtsasti mõistetavad. Samuti meeldis õpilastele see, et saadi uusi teadmisi, kuidas oma rõivaid paremini hooldada, et need kauem ilusana püsiksid. Näituse kohta on võimalik lisateavet saada Tartu loodusmaja kodulehelt –https://www.tartuloodusmaja.ee/naitus-kapist-valja/ Fotod ja tekst – Kirsti Kasemets
18.-28. novembrini valmistasid Kadrina Keskkooli õpilased Maailmanädalate ürituse raames taaskasutuse põhimõttel hulgaliselt toredaid kaunistusi, millega ehiti esimeseks advendiks ära kogu koolimaja. Koolimaja kauniks muutmisele aitas kaasa suur hulk õpilasi. Samuti tuleb aitäh öelda paljudele algklassiõpetajatele, kunstiõpetaja Helena Lahile, käsitöö ja kodunduse õpetajale Marianne Annulale ning 11. klassi õpilastele Laura Stüfile ja Sandra Kruglovale, kelle juhendamisel kõik see teoks sai. Algklassiõpilased kasutasid vanadest uute asjade loomiseks vanu ajalehti ja ajakirju, samuti wc-paberi sees olevaid rulle ning kommipabereid. 4.-9. klasside õpilased valmistasid peamiselt väikeseid ja suuri 3D lumehelbeid. Keskkooliõpilased valmistasid suuri jõuluinstallatsioone kunstiõpetaja juhendamisel. Algklassilaste muljed olid positiivsed – oli tore teha vanast uut. Tegemise käigus tekkis lastel palju uusi põnevaid mõtteid, kuidas saab edaspidi veel materjale taaskasutada. Maailmanädalad viiakse läbi kahe 11. klassi õpilase – Laura Stüfi ja Sandra Kruglova praktilise töö tegemise käigus. Jõulukaunistuste meisterdamine ja koolimaja kaunistamine oli üks osa nende tööst. Laura kirjeldab enda tegevusi järgmiselt – maailmanädalate käigus tegelesime kooliperega (4.-9. klass) taaskasutuse ja loovuse ühendamisega, meisterdades vanapaberist lumehelbeid. Tundides oli päris tore õpetada, kuigi õpilased küsisid tegemisel igat asja sada korda üle. Põhikooli õpilaste juhendamine pani veidi kannatuse proovile, aga üldiselt oli see väga lahe kogemus. Sandra kirjeldab oma muljeid järgmiselt: mina juhendasin käsitöötundide ajal lapsi. Oli näha, et õpilastele meeldis lumehelveste meisterdamine, vaid üksikud ei viitsinud kaasa teha. Endalgi oli põnev nooremaid õpetada. Koostanud: Kirsti Kasemets – Laura ja Sandra praktilise töö juhendaja. Fotod: Helena Lahi, Kirsti Kasemets
10.-12. detsembrini toimusid Rakveres kolmel järjestikusel päeval erinevatele vanuseklassidele mõeldud kergejõustikuvõistlused. Kokku võistles Kadrina Keskkooli nime all 22 noort võistlejat + Kadrina Keskkoolis õppiv, kuid JK Tarvas all võistelnud Kert Nurgamaa. Kõik osalejad pingutasid täiega, tehti korralikke tulemusi ja lõppkokkuvõttes oli see üks vahva võistlus! Kuue parema hulka jõudsid: T 2016Nora Lavrits – 4. koht kaugushüpe (2.80) P 2015Gustav Tulp – III koht 60m (10,05)Joosua Ambos – 5. koht 60m (10,13) T 2013Laura Pihlak – III koht 60m (9,40), III koht kõrgushüpe (1.25), 4. koht 60m tkj. (11,31), 6. koht kaugushüpe (3.68)Lisete Talpas – 5. koht (9.34) T 2014Joanna Kiviberg – I koht 60m (10,05), 5. koht kaugushüpe (3.20)Laure Vahenõmm – 6. koht 60m tkj. (12,19) P 2013Kert Nurgamaa – 4. koht 60m tkj. (10,36) T 2011Marta Mitt – III koht 60m tkj. (10,63), III koht kõrgushüpe (1.30), III koht kuulitõuge (10.85), 4. koht 60m (9,22)Eliise Piispea – 6. koht 60m (9,37) T 2009- 2010Mirell Maasing – II koht kõrgushüpe (1.45), III koht 60m (8,55), 4. koht 60m tkj. (9,89)Lii Mitt – III koht kaugushüpe (4.43), III-4. koht kõrgushüpe (1.40), 5. koht 60m (8,62), 6. koht 60m tkj. (10,20)Anette-Meribel Teiva – 4. koht kaugushüpe (4.43), 6. koht kuulitõuge (7.89)
