Evelin Teiva on väga mitmekülgne naine, kelle nimega sobib hästi kokku sõna “ettevõtlikkus”. See omadus viis ta hariduskonverentsile “Teadlikult tulevikku”, kus tunnustati ettevõtliku kooli eestvedajaid.
Konverentsil märgati koolide ettevõtlikke projekte ja parimaid võrgustiku õpetajaid. Lääne-Virumaalt oli Eesti kolme parima ettevõtliku projekti seas Sõmeru kool ja kolme parima võrgustiku õpetaja hulgas oli Kadrina Keskkooli õpetaja Evelin Teiva.
“Olen väga uhke saavutatud II koha üle ja südamest tänulik märkajatele,” ütles Evilin. “Meile kõigile on vahel vaja, et keegi meie tegemisi meile endale tagasi peegeldab ja sõnadega pai teeb. Kuid loomulikult ei saa ettevõtlik olla üksi, selleks on vaja meeskonda ja toetavaid kaasteelisi. Seega kuulub minu nominatsioon sama palju ka kõikidele Kadrina kooli õpetajatele ja minu armsatele õpilastele.”
Paberihaldjast ettevõtliku koolini
Lisaks sellele, et Evelin on ema oma 12aastasele tütrele, abikaasa, tütar ja õde, klassiõpetaja, on ta ka Kadrina Keskkoolis programmi “Ettevõtlik kool” eestvedaja ja paberihaldjas.
Paberihaldjas on Evelini hobi, mis kasvas loomingulisusest ja ettevõtlikuks olemisest loomeettevõtluseks. “Paberihaldja taga on MTÜ, mis teeb käsitöötooteid ja koolitab,” heitis ta pisut valgust ka oma koolivälistele tegemistele, kuid seekordse tunnustuse osaliseks sai ta ettevõtliku kooli programmi eestvedamise eest.
Nimetatud programmis on Kadrina Keskkooli üsna värske tegija. “Ühinesime programmiga ligi poolteist aastat tagasi. Tänavu jaanuariks saavutasime baastaseme. Programmis on peale baastaseme veel ka hõbe- ja kuldtase. Seega on eesmärke, mille poole püüelda,” märkis ettevõtlik õpetaja.
Eeltöö programmi sisenemiseks algas aga mõned aastad varem, kui nad tollase koolijuhi ja õppejuhiga istusid maha, et arutada ettevõtliku kooliprogrammiga liitumist. “Me muidugi olime kuulnud ettevõtlikust koolist, kuid me ei teadnud, millistele nõudmistele peame nüüd vastama ja milliseid samme peame tegema, et programmiga liituda. Otsustasime, et viime end tingimustega kurssi ja analüüsime olukorda.”
Tollase otsuse tulemusena valmis 2020. aastal Kadrina Keskkooli loovuse ja ettevõtlikkuse kontseptsioon, mis analüüsis kooli tegevusi 1.–12. klassini. “See oli minu jaoks piltlikult öeldes justkui irvakil ukse pärani lükkamine,” tõdes Evelin, kes hiljem avastas, et tegelikult on tänapäeva õpetaja ettevõtlik tihti enesele teadvustamatagi.
Nii hakkaski Evelin klassiõpetajana endale selgeks tegema, mis on ettevõtlikkus ja mis on ettevõtlus. “Sukeldusin erinevatesse alusmaterjalidesse. Mind aitas palju programmi Edu ja Tegu välja antud põhjalik raamdokument “Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine Eestis” ja ettevõtluspädevuse mudel,” meenutas ettevõtliku kooli programmiga liitumise teekonda õpetaja Evelin.
Oma uurimisretkel sai ta teada, et ettevõtluspädevus koosneb omakorda mitmetest alapädevustest, millega on kõikidel kooliõpetajatel, sõltumata sellest, kas ollakse majandusõpetaja või mitte, võimalik mõtestatult tegeleda.
Evelin: “Kadrina Keskkooli tegevuste kaardistamise käigus selgus, et me oleme tegelikult väga tublid ja meil ei olegi vaja tema muud kui oma juba tehtavad tegevused viia meie alusdokumentidesse ja eesmärgistatult planeerida. Me oleme kogu aeg olnud ettevõtlikud, kuigi me sageli seda ise ei teadnudki.”
Kõige tähtsamaks peab Evelin kolleegide motiveerimist. “Ma püüdsin ja püüan jätkuvalt kõiki õpetajaid toetada ja julgustada. Olen väga tänulik enda kolleegidele, kes on olnud avatud ja toetavad kõikide minu ettevõtmiste ja ideede osas. Tegelikult on kõige selle taga, kuidas me õpetame, kuhu õpilasi viime, keda külla kutsume, kellega koostööd teeme, ettevõtlikkus – vaja on vaid enda jaoks rohkem lahti mõtestada.”
Koostöös peitub jõud
Ettevõtliku kooli projektiga tegelemise aastad on talle õpetanud seda, et meeskonnas peitub jõud. “Üksi on tore pusida, aga koos jõuab palju rohkem,” oli ta kindel. “Ka selle taga, et me oleme ettevõtlikkuse teemal saavutanud maakonnas silmapaistvaid tulemusi, on see, et me oleme tegutsenud koos.”
Näitena tõi ettevõtlik õpetaja koolisisese koostöö kuuendate klasside klassijuhatajate vahel. Nimelt võeti eelmisel õppeaastal üheskoos ette projekt, mis pälvis ka maakonnas tunnustuse. “Osalesime ettevõtliku kooli edulugude konkursil “Õppimine on põnev” ja meie praeguste kuuendike projekt kuulutati Lääne-Virumaa parimaks haridusteoks,” tundis Evelin uhkust oma õpilaste ja kolleegide edusammudest.
Mille haridustegu seisnes? “Soovisime külastada Tartu Ettevõtlusküla ja osaleda sealses ettevõtluspädevust toetavas rollimängus,” alustas Evelin selgitamist. “Meie hea partner Lääne-Virumaa Arenduskeskus oli nõus ettevõtmist toetama, kuid eelduseks oli see, et omaosaluseks vajamineva raha pidid lapsed ise teenima.”
Nii panid tollased 5. klassi õpilased – ligi 70 ettevõtlikku noort – pead kokku ja otsustasid korraldada sõbranädala puhul sõbrakohvikud, sõbralt sõbrale laada ja õnneloosi. “See oli väga lahe ettevõtmine, mis algas distantsõppel olles veebivahenduse abil planeerimisega ja lõppes nädalapäevad kestva sündmusega, kus kõik õpilased olid ühe asja eest väljas. Ja tõesti, meil õnnestus puudu olev raha ka kokku saada,” meenutas Evelin.
Ettevõtlusküla külastus ja ettevõtlusmäng vaimustas koolinoori sedavõrd, et nad soovisid kogetut jagada nendega, kes sellest osa ei saanud. Ja nii hakkas tunnustusevääriline ettevõtmine elama juba oma elu: koolinoored rajasid kevadel kooli oma ettevõtlusküla, laenutasid arenduskeskuselt mobiilse mängu ja täiendasid seda ägeda keskkonnaga. Tänaseks on mängu läbi tehtud mitmeid kordi.
“Meie praegused kuuendikest kaasmängujuhid tegid ära väga suure töö, nad olid väga motiveeritud. Nad jagasid meiega hulganisti üllatavaid tähelepanekuid. Näiteks see, kuidas nad nägid, et väikesed arenesid ja millistes valdkondades neid tuli aidata. Nad õppisid üksteist kuulama, märkasid väiksemaid ja muutusid julgemaks, ja nüüd meil tõsine soov jagada seda mängukogemust ka teiste Lääne-Viru koolide I ja II kooliastme õpilastega. Usun, et leiame selleks võimaluse,” jagas Evelin oma mõtteid innukalt, märkides, et üksi poleks ta seda suutnud ellu viia ja avaldas tänu teistele õpetajatele, kellega ta õlg õla kõrval seda projekti eest vedas.
Mini-minifirmad
Evelin tunneb erilist uhkust ka esimeste mini-minifirmade loomise üle. “Me oleme õpilasfirmandust katsetanud varemgi, aga mini-minifirmat pole varem Kadrina Keskkoolis olnud. (Mini-minifirmat saab luua kuni kuuenda klassini.) Sellel aastal olen ma ise juhendajaks kolmele,” ütles ta.
Üks neist, mini-minifirma Maiasmokad, võttis oma tegevust nii tõsiselt, et neil valmis uhke toode, milleks on sõnumiga kommikarp. “Nad testisid kaasõpilaste peal, missugused kommid on kõige maitsvamad ja lõid oma ärikontseptsiooni. Nad olid nii julged ja hakkamist täis, et soovisid lisaks kooli jõululaadale minna ka koolist välja ja osalesid detsembris Virumaa õpilasfirmade laadal, kus osales tänavu 30 õpilasfirmat, neist 4 oli mini-minifirmad,” lisas Evelin.
Mini-minifirma Maiasmokad tüdrukud said toona ka eripreemia, sest jäid silma läbimõeldud toote ja selle disainiga.
Evelin leiab, et kui ettevõtlikkuse programmiga alustada varakult, siis tuleb tulevikus edukaid õpilasfirmasid veel juurde. “Peame jõudma õpilasteni algklassides, siis on kõige õigem aeg huvi tekitada.”
Katrin Kivi, arendusjuht
