Kahel päikeselisel septembrikuu päeval oli meie kooli 9. klasside õpilastel teistmoodi koolipäev. Neeruti maastikukaitsealal toimus 24. septembril 9.b ja 9.d klassi ning 26. septembril 9.a ja 9.c klassi õpilaste loodusainete ja liikumise lõimitud õuesõppepäev. Õpilased liikusid rühmadena loodusainete õpetajate poolt ettevalmistatud loodusrajal. Rajal tuli läbida 18 punkti, milles tuli lahendada erinevaid ülesandeid. Viie punkti juures olid juhendajateks looduainete õpetajad. Neeruti Eesjärve punktis sai koos keemiaõpetajaga määrata järvevee happesust ning vaadelda vee läbipaistvust ja värvust. Areomeetriga sai määrata vee tihedust. Koos õpetajaga arutleti saadud tulemuste üle. Neeruti Tagajärve punktis püüti põhjakahvaga järvest põhjaloomastikku ning määrati bioloogiaõpetaja juhendamisel selgrootute liike, korrati nende tunnuseid. Toredad leiud olid kiilide vastsed ja vesiämblik. Füüsikapunktis prooviti saada tuli põlema ilma tikkude ja välgumihklita. Tule tegemiseks oli võimalik kasutada patareisid, fooliumi, puupulka ja vibu, kumerläätsesid ning teisi vahendeid. Sadulamäel sai geograafiaõpetaja juhendamisel lihtsaid abivahendeid (mõõdupulkasid, malli, kolmnurkjoonlauda ja loodi) kasutades määrata ära nõlva suhtelise kõrguse ja nõlvakalde. Mõõta puude ümbermõõtu, teostada ilmavaatlusi, arutleda millised on olulisimad pinnavormid Neerutis, määrata kompassi abil, kuhu jääb põhja- ning lõunasuund. Tornimäel said õpilased bioloogiapunktis määrata koljude järgi loomaliike, kasutada mikroskoopi ja luupi taimede ja selgrootute määramiseks ning meelde tuletada samblike liigid. Õpperajal oli 13 üldpunkti, kus tuli leida rühmaga vastuseid Neeruti looduse ja kaitseala kohta. Mõõta oma pulssi, määrata linnuliike ja ära tunda puuliike. Tutvuda veeohutuse stendil oleva olulise infoga. Õpilased said teha omavahel koostööd, liikuda terve päeva looduses, kasutada loovust ja leidlikkust, korrata põhikoolis õpitut, nautida ilusat sügisilma. Õpilaste arvates oleks aega rajal liikumiseks võinud rohkemgi olla, kuid õuesõppepäevad olid huvitavad, lõbusad, sportlikud ja õpetlikud, kus sai ka korrata tundides õpitud teadmisi ning õppida eluks vajalikke asju, olla koos sõpradega. Fotod: Kirsti Kasemets, Siret Pung, Maarja Põder, Liina Leinmets ja Alis Münter
29. septembril osalesid 5. klassid õppekäigul Puhta vee teemapargis “Mets kui kooslus jahimehe pilgu läbi”.Õppekäik andis põnevaid praktilisi teadmisi metsast ja seal elavatest loomadest. Õppisime tundma metsa kui loomade elupaika. Uurisime loomade välisehitust ja toiduvõrgustiku seoseid nende eluviisiga.Teadmiste omandamiseks kinkis ilmataat meile päikeselise sügispäeva. Klassijuhatajad: Marianne, Merle ja Kirke
Kadrina Keskkooli 9b klassil oli 26.09.2025, reedene õppepäev täis teadust! Saime osa Eesti suurimast teadusfestivalist – TalTechi Teadlaste öö 2025! Eksperimendid, põnevad laborid ja harivad loengud.Teadusteatri etendused,robotid ja maskotid.IT-maja demoala. Palju, palju töötubasid:Kuidas tehakse maailmas kõige uuenduslikumaid päikesepatareisid?Teeme elektrit jääst ja kuumast veest?Kübermaailma ja häkkimine.Ehita oma isesõitev rallirobot! Jpt töötoad See oli õhtu, kus avati uksed laboritesse, toodi teadlased rahva ette ja näidati, kui põnev, praktiline ja üllatav võib teadus olla! Kadrina Keskkooli9b klassijuhatajaSirje Eirand Fotod: Sirje Eirand, Gustav Jõesalu
Esmaspäeval, 22. septembril külastasid esimesed klassid Oandu külastuskeskust.Õpilased matkasid loodusradadel, et tundma õppida meie metsade imetajaid, linde ja putukaid.Külastuskeskuse näitusel uurisid õpilased, mida jutustavad jäljed ja pabulad, koljud ja kasukad. Ilm oli imeline ja elamusi täis. Õpetajad Marge Abner ja Sirje Promen
Reedel, 19. septembril sõitis 10. klassi lõbus ja ootusärev seltskond Jussi matkarajale Põhja-Kõrvemaal. Väljasõidul oli mitu eesmärki. *Üks neist oli näha oma silmaga paika, millest õpetaja Signe oli palju rääkinud. Samuti nautida vahelduvat sügisilma (saime nii päikest kui ka tihedat vihma!) ning märgata ja koguda infot äärmiselt vaheldusrikka maastiku ja mitmekesise looduskeskkonna kohta. Rada kulgeb üles-alla mööda järvede (neid on 6!) äärde jäävaid oose ja üle vapustavat vaadet pakkuva nõmme. Jussi nõmm on Eestis ainulaadne looduskooslus, mis on tekkinud Nõukogude armee tegevusest tingitud põlengute tagajärjel. Et saaksime seda ainulaadset paika oskuslikult vaadelda, märgata olulist, koostas õpetaja Kirsti Kasemets õpilastele töölehe. Aitäh talle! *Kuna käimas oli Maailmakoristusnädal, siis hoidsime silmad lahti ka rajal oleva prügi osas. Käes kindad ja silm rajal kogusime kokku kõik, mis tundus loodust kahjustavana. Loodame, et me ei viinud ära mõnda Nõukogude armee aegset eksponaati! *Päeva lisandväärtus on, et saime oma klassikaaslastega veelgi lähedasemaks ja tõmbasime oma sõbralikku perre uued, sel õppeaastal tulnud noored. Õpetajad said näidata oma lahket palet, sõbralikku naeratust ja tõdeda, et selliseid väljasõite vajame kui värsket metsaõhku ……ja järvevett. NB! Soojärvede vesi pidavat olema noorendava jõuga. *Bussi tagasi minnes, kajas taevas kurblik sookurgede huik – ka nemad kogunesid parvedesse, et minna…… Meie Kadrinasse, nemad Hispaaniasse. Tekst: Signe Ojasalu Fotod: Grete Uusküla, Eliise Nigol ja Signe Ojasalu
Maikuus toimus 7. klasside õpilaste traditsiooniline metsaistutamine koostöös RMK-ga.Meie sõitsime kohale ning RMK töötajad õpetasid meile, kuidas käib istutustoruga istutamine. Sel korral istutasime männi potitaimi Väike-Maarja vallas, kus ilmataadil oli meile varuks lumesadu, mida leevendas kuum ja maitsev supp pärast lühikest talgupäeva ning teadmine, et oleme Eesti metsade heaks andnud oma panuse. Seitsmendikud õppisid koostööoskusi, istutustoru kasutamist ning seda, kuidas istik niimoodi kinni tampida, et ta kasvama jääks. Paljude jaoks oli uus ja huvitav teadmine, et männiistikud töödeldakse vahaga, mis ei lase männikärsakatel noorte puude juurekaelu paljaks süüa. Õpilased leidsid, et puude istutamine oli oodatust lihtsam. Kuigi mõned kurtsid külmi sõrmi ja varbaid, hindas valdav enamus osalejaid talgupäeva suurepäraseks või heaks. Mitmed osalejad tõid välja, et vaatamata külmale ilmale teeksid nad seda uuesti hea meelega. Rõõmu tõi sõpradega lõbusalt värskes õhus viibimine ning millegi uue ja kasuliku õppimine. Aitäh RMK metsakasvatajatele selle võimaluse eest!
Ilm oli väga ilus. Kõndisime Purekkari neemel, vaatasime tuulist merd, grillisime ja nautisime ühist koosolemist. Aitäh vanemad, et leidsite selle aja! Õp. Merle
Esimeste klasside kooliaasta lõppes koostöiselt ja tegusalt. Üheskoos käidi Käsmu matkarajal, kus tutvuti kaardi ja kompassiga. Õpiti tule-, vee-ja rattaohutust, turniti madalseiklusrajal ning külastati valla raamatukogu. Kus oli näha vanu mänguautosid ning Ukraina laste joonistusi kodumaale jäänud lemmikloomadest. Päev lõppes animafilm “Teofrastus” vaatamisega. Pealinnas teadus-ja batuudikeskuses pandi proovile vastupidavus ja kustutati teadmisjanu. Rakveres Rehbinderi majas seigeldi notsu Neff-Neffiga mööbliajaloo näitusel “Toolile nõjatudes”. Rakvere Linnakodaniku majamuuseumis aga tehti teatrit. Nii lõppes esimene kooliaasta. Õpetajad Rita, Rea ja Kersti
Loodusteaduste peamiselt 10. ja 11. LOTE õpilaste õppepäev Tartumaal toimus 6. juunil. TÜ Loodusmuuseumis saadi giidi Mirjami abiga teada nii mõndagi uut ja põnevat maailma eri piirkondadest pärit loomaliikide elust ning evolutsioonist, samuti loodusmuuseumi kujunemisest ja tähtsusest. Loodusmuuseum on vanim muuseum Eestis. Huvi pakkus ka muuseumi elavnurk, kus tegutsevad peamiselt roomajad ja ämblikud. Seejärel sai igaüks vastavalt oma soovidele uurida muuseumi mitmekesist väljapanekut ja võimalusi. Õppepäev jätkus jalutuskäiguga üle Toomemäe, kus ühtlasi tuletati meelde embrüoloogia rajaja ja rahvusvahelist tähtsa loodusteadlase K. E. von Baeri tegemisi tema mälestusmärgi juures. Seejärel siirduti Tartu Ülikooli Botaanikaaeda, kus toimus ekskursioon avamaakollektsioone uurides ning õiteilu ja värvide küllust imetledes. Pika õppepäeva lõpuks sõideti Vehendisse, kus kauni Võrtsjärve ääres külastati Eesti Maaülikooli järvemuuseumi ning limnoloogiakeskust. Giidi abiga saadi teada, et ka kalade maailm on väga põnev, järvemuuseumis on üle 30 suurema ja väiksema akvaariumi, kus esindatud nii Eesti mageveekalade liigid kui ka Amazonase jõe liigid. Eriti tähtis on angerja akvaarium, sest angerjas on justkui Võrtsjärve sümboliks – Võrtsjärv on Euroopa suurim looduslik angerjakasvandus. Elevust pakkus akvaarium, kus elab meie jõgede suurim kalaliik säga, kes on ka looduskaitse all. Saime ülevaate Võrtsjärvest kui kõige suuremast tervenisti Eesti pinnal asuvast järvest. Seejärel saime limnoloogiakeskuses töötava limnoloogi Lea Tuvikese juhendamisel aimu järveteadlaste tööst ning näha erinevaid laboreid, kus teadustööd tehakse. Kohtusime juhuslikult ka 90-aastase eesti kuulsa zooloogi ja hüdrobioloogi Tarmo Timmiga, kes vaatamata väärikale eale töötab endiselt jõudumööda limnoloogiakeskuses. Rahvusvaheliselt tuntud teadlane Tarmo Timm rääkis noortele oma teadlase teest ja hariduse tähtsusest ning luges peast isegi ühe humoorika luuletuse. Oli soe ja tore kohtumine, mis jääb kauaks meelde. Tekst ja fotod – Siret Pung, LOTE suunajuht
Loodusteaduste õppesuuna õpilased külastasid 5. juunil Kundas tegutsevat haavapuitmassi tehast AS Estonian Cell, kus keskkonna- ja kvaliteedijuht Kersti Luzkov tutvustas ettevõtte tööd ning juhtis ka ringkäiku nii tootmishoonetes, operaatorite ruumis, laboris kui ka kaasaegses veepuhastusjaamas. AS Estonian Cell omanik on Austria kontsern Heinzel Group ning kogu toodang eksporditakse erinevatele Euroopa ja Aasia paberitööstustele, umbes 30-sse erinevasse sihtriiki. Saadud puitmassi kasutatakse trükipaberi, kartongi, pehmepaberi ja erikasutuseks mõeldud paberi tootmises. Tehases saime ülevaate kasutusel olevast uudsest, keskkonnasõbralikust ja väga kaasaegsest tehnoloogiast, samuti tootmisvee neljaetapilisest puhastamisest ning moodsast reoveepuhastusjaamast, kus tähtis osa on erinevatel bakteritel. Reovee ümbertöötlemisel tekkiv biomuda segatakse haavakoorega ning kompostitakse parimal moel, komposti kasutatakse põldude väetamisel. Tehas on Eesti suurim energiatarbija, kuid samas ka suurim biogaasi tootja. Ettevõte on saanud mitmeid tunnustusi – mitmeid kordi aasta keskkonnasõbralikum ettevõte, Eesti aasta ettevõte 2019 jt. Täname Kersti Luzkovi põhjaliku ja huvitava õppekäigu eest ning soovime ettevõttele jätkusuutlikkust praeguses keerulises majanduslikus olukorras. Soov oli külastada ka Kundas asuvat tsemenditehast Heidelberg Materials Kunda AS-i, kuid kahjuks ei saanud ettevõte meid seekord vastu võtta. Külastasime aga Kunda Tsemendimuuseumi, kus giid Margi Loide rääkis põnevalt tsemenditootmise ja Kunda linna ajaloost seoses tsemenditehase loomisega. Muuseumis on ka mitmeid näitusi, samuti tuumaenergia infotuba. Tekst ja fotod – Siret Pung, LOTE suunajuht
