2. klasside õpilastel oli suurepärane võimalus külastada RMK Oandu külastuskeskust ja osaleda programmis „Hundiretk“. Õpilased vaatasid lühifilme meie metsade tuntumatest loomadest ning nende elust talvel. Seejärel meisterdati endale hundipass ja kaelakaartide abil moodustus päris oma „hundikari“. Karjana läbiti matkarada, otsiti ja leiti loomade ning lindude tegutsemise jälgi, nähti ka hundilõksu. Veetsime ühe väga meeldiva talvepäeva lumises metsas. Tekst – Rea Ritsik ja Rita Rammo
28.01 külastasid 5c/l, 8c, 7c, 9l klassid Kumus toimunud kunstitundi – Aitan lapsi kunsti juurde. Mis oli väga tore ja silmi avardav.Õpilased kuulasid hoolega ja oskasid vastata küsimustele. Esitasid ka ise palju küsimusi.Giidil jätkus kiidusõnu meie õpilaste kohta, et väga intelligentsed noored.
23. jaanuaril toimus peamiselt 12. klassi LOTE ja INTE õppesuuna õpilastele rakendusbioloogia suunakursuse raames õppepäev Tartus teaduskeskuses AHHAA. Õppepäeva sisuks oli „Anatoomia“ (AHHAA-õpe), kus kolme tunni jooksul lahendati väikestes rühmades juhendajate abiga saaliülesandeid inimese anatoomiast ja füsioloogiast, näiteks lahang, keha soojus, keha raskus, Heege torn jt; sai meenutada lihaseid ja nende tööd, mõõta vererõhku, kasutada termokaamerat jne. Lõimitud olid bioloogia, keemia ja füüsika teadmised. Põnevaks osutus töötuba kopsu ja südame lahkamisest, kus kasutati sea organeid. Õppepäev jätkus TÜ ajaloolise meditsiinikogu näitusega tutvudes, kus giidi huvitaval juhendamisel sai ülevaate kogu inimese kehast ja haigusnähtustest ning tervishoiust. Aega jätkus ka katsetada ja tutvuda tehnoloogiasaali ja elusaali eksponaatidega ning ajutise näitusega „AHHAA, hiidputukad!“, kus kirev pisiputukate ja ämblikulaadsete maailm oli paisutatud hiiglaslikeks liikuvateks olenditeks – hea võimalus märgata detaile, mida muidu ei näeks. Õpilased jäid õppepäevaga rahule – oli teistsugune ja lõbus koolipäev koos liikumisega ja lõiminguga, kus sai teada palju uut, korrata üle ka varasemaid teadmisi ning veeta aega klassikaaslastega. Tekst ja fotod: Siret Pung, bioloogiaõpetaja
Loodusteaduste õppesuuna õpilased külastasid 14. jaanuaril Rakvere Haigla laborit. Tutvuti labori töökorraldusega ning saadi põhjalikum ülevaade verekeskusest, vererühmade määramisest ning selle vajalikkusest, vereseaduse olulisusest; samuti mikrobioloogia labori tööst – miks on tähtis kindlaks teha patsientide mikroobide kooslus; millised ohud valitsevad seoses nn haiglabakteritega; kui keeruline oli pandeemia aeg labori töötajatele jne. Oli võimalus tutvuda ka labori teiste osakondadega, kus näidati töötamist kaasaegsete analüüsiaparaatidega, millega bioanalüütikud määravad kindlaks proovide erinevad koostised, selgitati aparatuuri tööpõhimõtet, aga näidati ka mikroskoobi all inimese verepreparaate. Sai selgeks, miks on tähtis konfidentsiaalsusleping ning kui oluline on täpsus ja korrektsus laborantide töös. Rakvere Haigla labor on hädavajalik abiline meie maakonna inimeste ja tervisekeskuste arstide jaoks. Täname kõiki labori töötajaid, kes leidsid aega meie kooli õpilaste hariduse täiendamiseks, eriline tänu meie kooli vilistlastele, mikrobioloog Lele Liivile (33. lend), kes aitas õppekäiku organiseerida ning tutvustas verekeskuse tööd, ja laborandile Katrin Tikkerbärile (endine Mägi, 27. lend), kes näitas ja õpetas tööd verepreparaatidega. Soovime kõigile labori töötajatele edaspidiseks head tööindu ja jõudu! Fotod ja tekst: Siret Pung, LOTE suunajuht
1.a ja 1.c klassi lapsed käisid Kumu kunstimuuseumis näitusel „Peegel peeglis“ Seal kohtusid Eesti ja Saksa kunstnikud, aga lapsed kohtusid hoopis iseendaga peeglites. Siis nägid lapsed ka Arvo Pärdi päris noote. Need olid täis väikseid täppe ja jooni, mis nägid välja nagu salakeel. Lapsed kuulsid ka üht vaikset ja ilusat laulu ja arvasid, et muusika kõlab nagu peegli sosin. Tagasi minnes ütles üks laps rõõmsalt: „Kumu on koht, kus kunst ja peeglid saavad sõpradeks!”
Teisipäeval, 20. jaanuaril käisid 1.b ja d klass õpilased programmi “Aitan last kunsti juurde” raames Tallinna Kadrioru kunstimuuseumis. Õpilased osalesid muuseumi õppetunnis “Portreede saladused” Portreed on põnevad ja neil on ka oma saladused. Tunnis arutasid õpilased, mille järgi saame aru, kes on kes. Uuriti riietust ja näoilmeid ning õpiti märkama portreedel olevaid detaile, mis võivad kujutatud isikute kohta nii mõndagi jutustada. Ise raami sisse astudes ja portreedeks kehastudes said lapsed mängeldes selgeks mõisted täisfiguur, poolfiguur, kaksikportree, grupiportree, autoportree jt. Tunni lõpetuseks joonistasid lapsed autoportree, kuhu võisid peita oma saladuse. Õpetajad Marge Abner, Sirje Promen
5. detsembril käisid 11. ja 10. klassi õpilased valikaine Rahvusvaheline projektijuhtimine raames Tallinnas vabtahtlike messil “Võta vabalt”. Päev algas toreda rongisõiduga ja kuna kohale jõudsime varem, siis jalutasime natuke Noblessneri sadamlinnakus ringi ning vaatasime üle sealse uhke kuusepuu ning Lessneri laeva propelleri. Messil oli esindatud rohkem kui 20 vabatahtlike ühendust ja kõigi lettide ees jätkus uudistamist. Lisette Toming: “Meie eesmärk oli külastada kõiki vabatahtlike ühenduste lette ning proovida nendega seotud mänge, tegevusi ja viktoriine. Letid olid väga mitmekesised: ürituste korraldusest rahvusvaheliste võimalusteni – Toidupank, Noorkotkad ja Kodutütred ning palju muud. Päeva lõpuks olimegi kõik letid läbi käinud, erinevatest tegevustest osa võtnud ning ka kogunud 20 templit, üks igast letist. Kõige enam jäid mulle silma Toidupank, Jazzkaar ja Erasmus+ DiscoverEU.” Kristo Kurve: Mulle jäi kõige rohkem silma Eesti Noorte Liit. Kuna olen ise õpilasesindusega seotud, tundus ENL-i töö noorte õiguste eest seismisel ja nende hääle kuuldavaks tegemisel kohe väga tuttav.” Saskia Opromei: “JCI lauast sain ma tean, et juhipositsioon ei ole ainult töö, vaid ka väga arendav ja kasulik kogemus. JCI pakubki noortele võimalusi juhikohtadel või aitab lahendada juriidilisi probleeme.” Vabatahtlike messi seminarid olid huvitavad ja mitmed ei saanud toolit püstigi, sest järgmine loeng oli veelgi huvitavam kui eelmine. Berit Aasa: “Mina käisin kuulamas ühte seminariprogrammi nimega “Mis tunne on olla maailma tippvõistluse tagala-superkangelane”. Seal rääkis Anna Guzman oma kogemustest ja vabatahtlikust tööst IRONMAN-i vabatahtlike juhina. Sellest mul jäi kõige enam meelde, et tuleb käia ja uurida uusi kohti ja tutvuda uute inimestega ja ka avardada enda silmaringi.” Kuulasime kõik ka paneeldiskussiooni “Vabatahtlik tegevus – võimalus, vajadus või vastutus”. Cassandra Järv: “Paneeldiskussioonis jäi mulle meelde see, kuidas vabatahtlikuna alustamine oli olnud lihtsalt väike osa ja siis järkjärgult kasvas nende huvi selle vastu ja tekkisid võimalused saada suurem vastutus. Veel mainiti seda, et vabatahtlikuna tegutsemine on hea võimalus katsetada ära töötamine sulle huvi pakkuvas valdkonnas enne kui sa end sellele pühendad.” Gete Aasa: “Paneeldiskussioonist jäi enim meelde see, et isegi kõige väiksematest asjadest võib kasvada välja midagi suurt, ning et tasub vastu võtta kõik pakkumised, mida tehakse. Väga palju rõhutati ka seda, et alati julge küsida. Isegi kui alguses tundub, et see asi ei tule välja ja ei oska.” Söök oli maitsev ning inimesed olid toredad. Messil inimestega rääkides tekis nii mõnelgi meie hulgast ideid, kuhu kanditeerida vabatahtlikuna. Enim tekitasid mõtteid PÖFF, EstYes ja Toidupank. Mess lõppes An-Marleni ja boipepperoni kaasaharava muusikaga. Olime päeva lõpuks kõik väga heas meeleolus ja loodame tulevikus uuesti kogeda sellist üritust. Tekst – Niita-Mohini Vool ja Merike Sikk Fotod – Heli-Ly Kruusmann, Niita-Mohini Vool ja Merike Sikk
13. detsember 1905. Kolu mõisas tähistatakse mõisapreili sünnipäeva, kuid pidu on tavapärasest pingelisem – kogu riigis valitseb ärev meeleolu. Loodetakse, et keisri manifest toob rahutustele lahenduse.Samal ajal kogunevad kohalikku kõrtsi talupojad ja linnast saabunud Volta tehase töölised, kes on rahulolematud oma vaesuse ja õigusliku olukorra pärast. Rahva uljust ei suuda vaigistada isegi teated karistussalkade saabumisest.Mõisarahva pidurõõmu varjutab aga ootamatu sündmus: talurahvas otsustab, et nüüd on aeg esitada nõudmised mõisnikele või …. . Ootamatult saabub naabermõisast rüüstajate eest põgenenud mõisniku pere.Selline oli ajarännaku legend, mille abil 12. klassi õpilased aktiivselt ajaloosündmustesse sukeldusid, et mõista 1905. aasta sündmuste pingelist õhustikku. Suur tänu – Õnne Kiviperk ja Saara Frida Pipenberg, Raido Parve, Marko Rauman, Herdo Kala, Egert Eenmaa, Sandra Suviste ja Emilia Nirgi ning Mati Tiiter. Teie, ajarännaku tegelastena, aitasite luua tõetruu 1905. aasta õhustiku ja muutsite meie ajarändurite kogemuse elavaks ning meeldejäävaks sündmuseks. Eriline tänu Kolu mõisa lahkele võõrustajale Jaanus Reisnerile, kes võimaldas meil kasutada mõisaruume, et ajarännakule saaks ehtne ajalooline taust. Tänu teile ja 12. klassile ärkas ajalugu taas ellu – hetk, mis jääb meelde! Ajalooõpetajad Evelin Tiiter ja Mariza Lillepea
Eesti Kunstiakadeemia hoone Tallinnas on imehea näide vana ja uue kooselust – vanast sukavabrikust koos kaasaegse arhitektuurimõtlemisega on sündinud modernne õppehoone. 10. klass sai seda oma silmaga näha ja oma meeltega tunda. Kadrina õpilasi võtsid vastu asjalikud ja kompetentsed EKA üliõpilased, kes tutvustasid oma koolis õpitavaid erialasid, avasid uksed hoones paiknevatesse töö – ja õpperuumidesse ning viisid läbi töötoa, et näidata ülesandeid, mida läbivad arhitektuuri õppida soovivad noored. Saime teada, et tulevane arhitekt peab edukalt läbima matemaatika riigieksami, samuti on olulised füüsika – ja kunstialased teadmised. Meie kümnendikud proovisid luua linnaehituslikku kompositsiooni – tasapinnast sai ruum. Seda sel korral tiimitööna ühiseid oskusi ja ideid rakendades. Vähem kui kolme aasta pärast proovib ehk mõni sama teha uuesti, kuid siis individuaaslselt EKA sisseastumiskatsetel. Foto ja tekst: Signe Ojasalu
Õpilased imetlesid jõuluehtes mõisa, kohtusid päkapikuga ja meisterdasid küünlaid.Lõkke ääres küpsetati vorstikesi ja magusaid vahukomme.Hästi maitses soe tee ja kringel. Päev oli tore, täis saginaid ja meeldis kõigile.
