Enne koolivaheaega, 17. oktoobril osalesid 11. klassi INTE ja LOTE õppesuuna õpilased Sagadi looduskoolis toimunud keskkonnaalases õppeprogrammis „Uurimuslik keskkonnaseiklus“. Erinevate näidete ja tegevuste abil korrati üle ja selgitati erinevaid teadusliku uurimismeetodi etappe, peamisi loodusteaduslikke uurimismeetodeid ja vahendeid. Seejärel oli võimalus rühmades maastikumängu vormis teadmisi ka praktiliselt rakendada. Sagadi mõisa pargis, härrastemajas, dendropargis ja looduskoolis läbiti erinevad punktid, kus olid ülesanded vaatlusteks ja mõõtmisteks, andmete kogumiseks ja ülesannete lahendamiseks. Tuli mõõta erinevate meetodite abil puu kõrgust, tutvuda mändide liikidega ning neid mõõta, määrata sammalde abil ilmakaari, lugeda puude aastarõngaid dendrokronoloogia meetodil, veekeemia punktis määrata vee karedust, nitraatide sisaldust ja pH-d, kasutada mikroskoopi okaspuude määramiseks, mõõta ioniseerivat kiirgust mõisahoones. Programmi teises pooles koostas iga rühm ühe läbiviidud teema põhjal esitluse ning korraldati minikonverents, kus toimus esitluste kaitsmine. Kindlasti paranesid õpilaste meekonnatöö oskused, teadmised uurimuslikust õppest. Neid teadmisi läheb vaja ka uurimistööde ja praktiliste tööde koostamisel ja kaitsmisel koolis. Õppepäeva õnnestumisele aitas kaasa ilus sügisilm ning võimalus külastada uuenenud Sagadi metsamuuseumi. Õpilaste arvates oli õppeprogramm vaheldusrikas, huvitav ja kasulik, koostöö oli lõbus ja hariv. Tekst ja fotod: Siret Pung, bioloogiaõpetaja
Üllatus, hirm, tülgastus, rõõm, julgus, imetlus, segadus, kurbus … selliseid emotsioone tekitas huso-suuna õpilastes 17. oktoobril maailmakuulsa tänavakunsti superstaari Banksy hittnäituse “The Mystery of Banksy – A Genius Mind” külastamine.Banksy on Bristolis sündinud ja saladusloori varjus tegutsev graffiti- ja maalikunstnik. Õpilaste arvates pani Banksy näitus mõtlema maailmas olevate probleemide peale, sest just sõda ja sotsiaalsed probleemid olid üheks teoste põhiteemadest. Leiti, et Banksy tööd on niivõrd sügavamõttelised, geniaalsed ning hämmastavad.Banksy tööd vallutavad maailmas nii tänavaid kui oksjonimaju. Nimelt peetakse teda praeguse aja üheks hinnalisemaks kaasaegseks kunstnikuks.Päeva teine pool möödus Tallinna Teletornis, kus jaguneti gruppideks, et osaleda kahes haridusprogrammis. Tänu oma unikaalsetele funktsioonidele annab Teletorni programm „Televisoon – aken maailma” ülevaate massimeedia tekkest ja teletegemise tehnoloogiatest. Ajalooprogrammi “1991 august. Vabaduse kaitsel” läbides aga said õpilased teadmisi Teletorni ajaloost ja selle seosest Eesti taasiseseisvumisega. Mõlemad programmid lõppesid uudise koostamise ja esitlusega. Fotod: Evelin Tiiter ja Merike Sikk
7.a, b ja c klass käisid Tartu Ettevõtluskülas rahatarkust õppimas.Mäng “Ettevõtlik kodanik” andis noortele uusi teadmisi ja oskusi, kuidas toimida hea kodanikuna, millega peab tegelema ettevõtja või linnaametnik.Jalutuskäik Tartu vanalinnas andis uusi teadmisi nii rahvakultuurist kui ka eestlaseks olemisest. Tekst ja fotod: Raili Rohula
Teisipäeval, 15. oktoobril sõitsid 3. klassid Sagadisse, et osaleda õppeprogrammis “Mets meie meelte läbi”.See oli elamuslik ja mänguline õppeprogramm, kus pöörati tähelepanu Eesti metsade levinumatele puuliikidele ning õpetati neid tundma kõigi meelte abil.Tegevused toimusid Sagadi looduskoolis, metsamuuseumis, mõisapargis ja Oandu matkarajal.Ilmataat kinkis ilusa ilma ja õpilastele meeldis väga selle programmi õppetegevused. Tekst: Marge AbnerFotod: Marge Abner ja Elle Tamme
Seekord võtsid 1. klassid ette loodus- ja pärandkultuuriraja Altjal.Kohe matkaraja alguses lepiti kokku, et tuleb teha rühmatööd ning panna hoolega tähele infotahvleid ja kuulata loodusjuhti. Altja õpperajal saadi teada, kuidas määrata noore männi vanust, mis on rändrahn ning kust on pärit Altja kivid ja miks rannarahvas adru korjas.Õpilased arvasid, et loodusõpetuse tund metsas on lahe tund.
Septembrikuu lõpus, 24. septembril õppisid kõik 9. klasside õpilased loodusaineid lõimitud õuesõppepäeval Neeruti maastikukaitsealal. Õpilased liikusid aktiivselt rühmades loodusainete õpetajate poolt ettevalmistatud õpperajal, erinevates punktides tuli lahendada praktilisi ülesandeid. Neeruti Eesjärve punktis määrati koos keemiaõpetajaga järvevee happesust, vaadeldi läbipaistvust ja värvust, mõõdeti areomeetriga veetihedust, arutleti tulemuste üle. Neeruti Tagajärve punktis püüti kahvaga järve põhjaloomastikku ja määrati bioloogiaõpetaja juhendamisel liike, lahendati kordavaid ülesandeid, tutvuti veeohutuse nõuetega. Füüsikaõpetaja abiga saadi hakkama tule tegemisega ilma tikkudeta välgumihklita, valida oli patareide, fooliumi, puupulga ja vibu, kumerläätsede ja teiste vahendite vahel. Sadulamäel tegutseti koos geograafiaõpetajaga nõlvade kalde ja kõrguse määramisel, mõõdeti puude ümbermõõtu, teostati ilmavaatlusi, arutleti pinnamoe ja erinevate põhjuste üle. Tornimäel tuli bioloogiapunktis määrata koljude järgi loomaliike, kasutada mikroskoopi ja luupi taimede ja selgrootute määramiseks, korrata samblike liike. Õpperajal olid ka üldpunktid, kus koos rühmaga leiti vastuseid Neeruti looduse (linnuliigid, puude ja põõsaste liigid) ja kaitseala kohta, arutleti metsatüüpide ja õhu puhtuse üle. Võimalus oli lahendada ka ristsõna ja loomingulisi ülesandeid, samuti tuli mõõta oma pulssi jne. Õpilased said teha koostööd, kasutada loovust ja leidlikkust, korrata põhikoolis omandatud teadmisi, nautida ilusat ilma. Sel nädalal oli ka koolis liikumisnädal, mis haakus kenasti õuesõppepäevaga. Õpilaste arvates oli tore ja lõbus, huvitav ning õpetlik päev koos aktiivse liikumisega värskes õhus, sai õppida ka palju uut. Samuti kiideti sõbralikke ja abivalmis õpetajaid ning arvati, et aega punktide läbimiseks oleks võinud rohkemgi olla. Siret Pung, bioloogiaõpetaja Fotod: Siret Pung, Maarja Põder, Alis Münter, Liina Leinmets ja Kirsti Kasemets
Neljapäeval, 26. septembril, külastasid 4. klassid KiK õppeprogrammi raames Viru raba. 3,5 kilomeetrisel matkarajal õppisime tundma rabataimede ja turbasammalde mitmekesisust. Samuti saime teada, millised linnud, loomad ja putukad rabas elavad. Õpilased said aimu, missugune näeb välja kaevandatud raba ja kui raske on seda taastada. Lisaks uutele teadmistele avanes rabas sügisele omaselt väga ilus värviline vaatepilt, eriti vaatetornist. Õpilased said teada palju uut ja huvitavat, näiteks seda, et raba laukasse kukkunud asjad ei hävine ning lauka vesi ei kustuta mageduse tõttu janu. Tekst ja fotod: Kirke Külmhallik
Kooliuusikute esimene ühine matkapäev viis nad Oandu külastuskeskusesse. Seal tutvuti metsaelanikega ja nende jälgedega.Veel vaadati õppefilmi pruunkarust ning Eesti rahvusloomast hundist. Uudistati ulukite nahku ja õpiti metsloomade pabulaid tundma.Uudishimulikud loodusuurijad märkasid matkarajal valget kärbseseent, pilvikut, põdra poolt kahjustatud kuusepuud ning kobraste kelgurada.Metsaalune pakkus muudki põnevat, mida vaadata ja uurida. Metsas on hea õppida – nii arvasid esimese klassi õpilased. Kohtume metsas! Tekst ja fotod: Rita Rammo, Rea Ritsik ja Kersti Tarkmees
HUSO suuna õpilastel on olnud traditsiooniks lõpetada kooliaasta mõne hariva väljasõiduga. Seekord otsustasime seda teha siinsamas lähedal ja luubi alla võtta Rakvere. Enne minekut aga panime oma mõtted HUSO suuna aastast cinquaini vormi ja jagasime 12. klassi HUSOdele lõputunnistused. HUSO suuna lõpetab sel kevadel 17 õpilast. Rakvere Teatri dramaturg ja näitekirjanik Urmas Lennuk juhatas meid teatri juurest mööda Pikka tänavat Vallimäele, pajatades lugusid Rakveres elanud kirjanikest ja teistest värvikatest tegelastest. Etiketiõpetaja ja kunstientusiast Raivo Riim tutvustas Rakvere Galerii väljapanekut ja kutsus kõiki Rakverre näitusi vaatama. Klaasikunstnik Riho Hütt rääkis oma kodugaleriis, mis võib kunstnikku ajendada üht või teist tööd looma ja kuidas tema kunst sünnib. Pildid ja tekst Merike Sikk
Maikuu lõpus toimus LOTE õppesuuna õpilaste õppepäev Lääne-Virumaal. Külastasime Tamsalu Lubjaparki – looduse- ja pärandkultuuri paika vanal tööstusmaastikul, kus giidi abiga saime aimu, kuidas kunagi toimus suurtes ringlubjaahjudes lubja põletamine ja rõngaspaasi hankimine paemurdudest. Demonstreeriti ka lubjamördi valmistamist ja kõik soovijad said proovida selle kasutamist krohvimisel, mis oli väljakutseid pakkuv elamus. Külastasime mõisast jäänud ja restaureeritud nn Kukelossi, kus on huvitav väljapanek paekivist kui meie rahvuskivist, selle kasutamisest. Retk jätkus Porkuni Paemuuseumis, ikka paekivi teemadel. Saime teada muuseumi torni ajaloost ja läbi ronida kõik korrused, tutvuda huvitavate eksponaatidega paekivist ja fossiilidest ning imetleda torni tipust ümbruskonda. Järgmisena külastasime Võivere tuulikut, mis on kenasti restaureeritud külastuskeskuseks ja kõige tähtsam on seal asuv UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Struve geodeetilise kaare üks punktidest. Veskis on huvitav väljapanek, kuidas see maailma teadusajalugu muutnud töö on seotud Eesti ja Võivere tuulikuga. Giidi abiga saime selgemaks, kuidas triangulatsiooni meetodil 19. sajandil Maa suurust ja kuju mõõdeti. Tekkis tahtmine külastada ka teisi Struve kaare punkte Eestis ja mujal maailmas. Õppepäeva lõpetasime Lasila mõisas, kus Baeri tornis tutvusime rahvusvaheliselt kuulsa teadlase K.E. von Baeri elu ja teadustööga – embrüoloogia rajajana, imetaja munaraku avastajana on ta kindlasti ajalugu teinud. Meid võttis lahkesti vastu Lasila mõisakooli õppejuht ja loodusainete õpetaja Eve Kangur – meie kooli vilistlane. Teisipäeval, 4. juunil matkasime osade õpilastega Lahemaal. Viru raba loodusrajal õppisime soode arengut, tegime loodusvaatlusi (õhu puhtuse määramist okaspuude ja samblike abil bioindikatsiooni meetodil), õppisime taimeliike, tegime värskendava ujumispausi rabalaukas. Matkasime ka Nõmmeveskil, kus imetlesime Nõmmeveski juga ja omapärast klindialust metsa ning kanjonit, jõime puhast ja karastavat allikavett. Õppepäev lõppes kordava viktoriiniga, mille tulemused näitasid, et osalejad olid tublisti teadlikumad kui hommikul ja matkates tasub loodust tajuda kõikide meeltega. Siret Pung, LOTE õppesuuna suunajuht Fotod: Siret Pung
