18 Kadrina Keskkooli 11. klassi õpilast osales 2024. aasta novembrikuus Eesti Geoloogiateenistuse poolt läbiviidud Maapõuenädala raames organiseeritud maapõue viktoriinil. Viktoriinist võttis osa üle 2200 õpilase 49-st koolist üle Eestimaa. Igast maapõuenädala viktoriini võitnud koolist kutsuti 20 õpilast koos õpetajatega aprillis-mais Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere uuringukeskust külastama. Selliseid koole oli põhikoolide arvestuses kuus ja gümnaasiumite arvestuses 10. Transpordi Arbaverre ja tagasi organiseeris ja maksis kinni Eesti Geoloogiateenistus. Kadrina Keskkooli õpilased külastasid Arbavere uuringukeskust koos Laekvere Põhikooli õpilastega 28. aprillil. Päev algas Eesti Geoloogiateenistuse direktori Sirli Sipp Kulli tervitussõnade ja loenguga, milles anti ülevaade asutuse ajaloost ja tegevustest. Õpilastele näidati Eesti Geoloogiateenistuses valminud filmi „Eestimaa geoloogiline ajalugu läbi kahe miljardi aasta“. Peale seda oli aeg kehakinnituseks ja töötubade toimumiseks. Esimese töötoa käigus saadi teadmisi, kuidas tunda ära erinevaid kivimeid ja mineraale. Töötoa toimumise ajal võisid õpilased endale koju kaasa võtta kivimite näidiseid – põlevkivi, glaukoniitlubjakivi. Teises töötoas tutvustati õpilastele Arbaveres asuvate puursüdamike näidiseid. Arbarerre on kokku kogutud Eesti puuraukude puursüdamikud. Neid säilitatakse hoidlates asuvates kastides. Puursüdamikke uurides saab olulist teavet Eesti maapõue kohta. Päeva lõpuosa veedeti Teadusmajas, kus selgitati Kahoot viktoriini abil välja, kes oli päeva jooksul kõige rohkem räägitust tähele pannud ja meelde jätnud. Anneliise Aasa sai kahe kooli konkurentsis Kahoot viktoriinil kolmanda koha ja sai selle eest magusa auhinna. Kadrina Keskoolile kingiti Maapõuenädalal eduka esinemise eest õppevahend „Maapõue seljakott – kriitilised toormed meie igapäevaelus“. Tegemist on RISBRIEFCASE’i projektis koostatud õppevahendiga, mille eesmärgiks on noortele teadvustada maavarade ja kriitiliste toormete olulisust meie igapäevaelus. Õpilasi saatsid õpetajad Kirsti Kasemets ja Mariza Lillepea. Päev oli huvitav ja õpetlik! Tekst ja fotod – Kirsti Kasemets.
Aprilli lõpus osalesid 8. klasside õpilased õppeprogrammis „Fotosüntees on elu alus“, mis toimus Sagadi looduskoolis ja Oandu loodusrajal. Õppepäev toimus Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toel. Teadmised taimede fotosünteesi ja hingamise kohta said looduskoolis kinnitust juhendaja selgituste, õppefilmi ja rühmatööde kaudu. Arutelu ja eksperimendi käigus selgusid ka uued teadmised. Seejärel suunduti Sagadi metsamuuseumisse, kus saadi rühmades ülesandeid täites vastuseid puude ja metsanduse, samuti metsaelustiku kohta. Õpilastele meeldis, et sai ka ise vabalt muuseumis ringi vaadata ning aktiivselt tegutseda. Pärast lõunaeinet värskes õhus läbiti umbes 4,7 km pikkune Oandu loodusrada, kus tuli taas rühmades lahendada erinevaid ülesandeid otsides vastuseid ka stendidelt. Raja lõpus ootas juhendaja, kes kõikide ülesannete vastused koos rühmaga läbi arutas ja vajadusel selgitusi jagas. Lisaülesanne anti veel kooligi kaasa. Paljudele õpilastele meeldis, et õppepäev oli mitmekesine ja palju sai ka värskes õhus liikuda ning aktiivselt tegutseda, koos sõpradega nutivabalt aega veeta. Ülevaade fotosünteesist on nüüd palju põhjalikum ja selgem! Siret Pung, bioloogiaõpetaja Fotod: Siret Pung, Sirje Eirand, Maarja Põder
Aprillikuus käisid Kadrina Keskkooli kuuendad klassid Sagadi looduskoolis, et värskendada, kinnistada ning laiendada teadmisi metsateemal. Õpilaste päev algas teoreetiliste teadmiste meenutamisega ning täiendamisega. Õppetöö keskendus, kuidas puud on toiduks või elupaigaks erinevatele organismidele ning millised on täpsemalt nendevahelised seosed. Lisaks juhiti tähelepanu erinevatele liikidele, keda hiljem loodusrajal tuli hakata iseseisvalt määrama. Õppekäigu raames külastati ka Sagadi metsamuuseumi. Üles seatud näitus „Metsane teekond“ selgitas metsa olulisust looduse, ajaloo, kultuuri ja majanduse kontekstis. Õpilased said tutvuda informatsiooniga erinevatest puuliikidest ning näha elusuuruses metsloomade topiseid. Virtuaalreaalsuse prillide abil said õpilased kogeda, kuidas inimesed on eri ajastutel metsa kasutanud just eluasemete ehitamisel. See andis hea ülevaate puidu kui loodusressursi tähtsusest Eesti ajaloos. Lisaks said huvilised võrrelda oma jooksukiirust erinevate metsloomade omaga spetsiaalsel platvormil. Kes soovis mõneks hetkeks puhata, sai tegeleda metsameditatsiooniga. Spetsiaalselt kujundatud ruumis said õpilased kaasa teha juhendatud meelterännaku, mis pakkus lõõgastavat pausi ning võimaldas keskenduda loodushäältele ja rahustavale visuaalile. Seejärel said õpilased nautida lõunasööki värskes õhus. Kui piknik peetud, suunduti edasi Oandu loodusmetsarajale. Õpilased kasutasid rajal orienteerumiseks kaardioskusi ning otsisid töölehele vastuseid enda ümbruskonnast. Näha oli murdunud puid ja kõdunevaid tüvesid, mis olid elupaigaks mitmetele sammaldele, samblikele, seentele ja putukatele. Õpiti tundma ning otsiti põtrade, karude ning ilveste tegutsemisjälgi. Erilise elamuse pakkus maastiku ning looduskeskkonna pidev varieerumine. Kui õpilased alustasid valgusküllases männikus, siis rada kulges läbi allikaterohke kõdusoometsa ning liivasel pinnal kasvavate sanglepikute, haavikute ja kuusikute. Täname Keskkonnainvesteeringute keskust toetamast, õpetaja Siret Punga korraldamast ning Sagadi looduskooli meid vastu võtmast! Info: https://rmk.ee/looduses-liikumine/kuhu-minna/sagadi-looduskool/ Tekst – Kevin AmbusPildid – Kevin Ambus ja Alvar Petrovits
11. aprillil veetis 5.B klass meeldejääva õuesõppepäeva Neerutis. Päev möödus põnevalt – arendasime meeskonnatööd, panime proovile oma koostööoskused ning õppisime, kuidas looduses paremini hakkama saada. Ellujäämisnipid metsas: õppisime, kuidas järvevett filtreerida (julgemad isegi maitsesid), kuidas lõket süüdata ja millised on looduses hakkamasaamise kõige olulisemad oskused. Luureretked viisid meid tõelisele seiklusele, kus iga meeskonnaliige pidi panustama, et ülesanded saaksid lahendatud. Tipphetkeks kujunes peidetud aardekirstu leidmine. Päeva lõpetasime lõkke ääres, kus grillisime viinereid ja vahukomme – mõnus hetk pärast teguderohket päeva. Mõned lapsed proovisid ka kätt kalapüügis – kala küll ei näkanud, kuid elamus oli seda väärt! Lisaks sai proovida vibu laskmist. Luureretkede baaskursus on tehtud! Oleme nüüd varustatud vajalike metsas ellujäämise teadmistega ja valmis juba järgmiseks tasemeks. Aitäh Luureretked & Merili Vipper! Teskt ja fotod – Mirell Viru
8. aprillil toimus Tartus Õpilaste Teadusfestival. Eesti Inseneride Liidu poolt olid kutsutud oma STEM võistluse töid esitlema ka Kadrina Keskkooli 4.b klassi noored inseneeriahuvilised – 4.b insenerid ja Rotid. Teemaks nii oluline soojusenergia ja hoonete kütmine meie kliimas. Päev oli täis põnevaid üllatusi AHHAA keskuses – teadusteater, õpilaste uurimistööd, STEM tööd, põnevad esinejad. Õpilaste juhendajad õp Raili Rohula ja lapsevanem Taivo Kirs. RAHVUSVAHELISE STEAM PÄEVA VÄLJAKUTSE
Särasilmselt jalutati läbi muuseumi avarate ruumide, imetleti hoonet seest ja väljast. Selgeks sai näituseruumide paigutus (oi kui keeruline!), eksponaatide teemadena jaotumise süsteem (veel keerulisem!) ja endale vajaliku info leidmine (saime juba aru!). Peale sahmimist ja jooksmist leiti üles vajalik infotahvel, film, laul, lugu, ese, näitusespiraal, nurgatagune ….. või kaotsi läinud sõber. Usinad õppurid uurisid soome-ugri rahvaid tutvustavat näitust Uurali kaja, kus elevust tekitas kirev väljapanek ja uus info sugulasrahvastest. Enamus kuulis esimest korda, et on olemas komid ja marid, vadjalased ja liivlased, mansid ja vepsalased, ersad ja mokšad…. Segadus selles uues infos orienteerumiseks oli suur. Ja oi kus nad kõik veel elavad!! Nii kaugel!? Või hoopis täitsa meie naabruses!? Näitus Raamatuaeg andis võimaluse mõtiskleda ja rahulikult kuulata vanu regilaule. Teame nüüd või meenutasime ammu õpitut, et regilaule laulsid peamiselt naised ja lauldi igasugustest elusündmustest sünnist surmani. Kindlasti tekitas elevust ja pani silma särama näitus Rahvas ja riik, kus vaatamiseks on seatud vanim sinimustvalge Eesti lipp. Noored arvasid, et ERM on tähendusrikas koht iga eestlase jaoks ja tänane tiir muuseumis ei jää viimaseks. Peab tulema taas. Üksi ja perega. Sõbraga Eestist ja välismaalt. ERM on eestlase mälu, mõttemaailm ja arusaam teda ümbritsevast. Tekst ja fotod – Signe Ojasalu
4. klassid külastasid 25. märtsil Tartu Observatooriumi, kus tutvusid kosmose atraktsioonidega. Toimus ekskursioon ja töötuba. Külastasime Stellaariumit, suure teleskoobi torni, õueatraktsioone ja kosmosetehnoloogia näitust. Joonistasime tähekaarti, mis oli nähtav samal õhtul Kadrinas kell 21.00. Õppekäik oli põnev ja hariv. Tekst ja fotod: Klassijuhatajad Kirke, Merle ja Marianne.
19. märtsil 2025 korraldasid Kadrina Kunstidekool ja Kadrina Rahvamaja muusikaring meie kooli õpilastele meeldejääva õppekäigu Rahvusooper Estoniasse. Suurepärane võimalus avardada oma silmaringi avanes ka teemast huvitatud gümnaasiumiõpilastel. Päev algas Rahvusooper Estonia kooriproovi jälgimisega, kus saime kogeda tunnustatud dirigendi Heli Jürgensoni tööprotsessi ja tunnetada muusika jõudu professionaalses keskkonnas. Seejärel viis ekskursioon meid teatrimaja põnevatesse lavatagustesse, avades ukse Estonia teatri ajalukku ja igapäevaellu. Suur aitäh Kunstidekooli direktor Anneli Meibaumile ja Rahvamaja muusikaringi juhendaja Lea Leissonile, kes andsid õpilastele selle ainulaadse kogemuse ning võimaldasid ka gümnasistidel sellest osa saada!
Loodusteaduste õppesuuna 12 õppuril avanes võimalus osaleda 12. märtsil Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimunud terviseteadlikkuse õpipäeval. Päev oli mitmekesine ja sisutihe, sisaldas ka praktilisi tegevusi. Osaleti kokku seitsmes töötoas: nakkusohu vältimine – kuidas nõuetekohaselt kaitsevahendeid kasutada ja hoolikalt käsi pesta; esmased protseduurid haiglas – palatisse jõudnud patsiendi eluliste näitajate mõõtmine, haiguse esmane diagnoosimine; hoolides ja hoolitsedes – kuidas aidata raskelt haiget; interaktiivne anatoomiline laud – põnev võimalus inimkeha ja ka loomade anatoomia õppimiseks seda kiht kihi haaval lahti „harutades“; ratastooliralli – kogemus, kuidas tunneb end ratastoolis aidatav ning kuidas haiget ohutult transportida; histoloogilised uuringud – kuidas uuritakse koeproove ja valmistatakse kudede preparaate; hoolides ja hoolitsedes – kuidas aidata ennast või teisi külmetuse ja haigestumise korral. Õpiprogramm andis hea ülevaate meditsiinilistest uuringutest ja tegevustest, aga oli kasulik ka igapäevaste teadmiste osas, mida vajame enda ja teiste abistamiseks. Põhjalikumalt tutvustati ka kõrgkoolis õppimise võimalusi ja tingimusi ning päeva lõpus toimus tutvustav majatuur. Tekst ja fotod: Siret Pung, LOTE suunajuht
8. märtsil olid Neeruti Seltsi õpitoas taas külalised Kadrina Keskkoolist. Seekord olid uurimistööde teemad seotud Eesti Raamatu Aastaga, sest luubi all olid nii raamatud kui ka lugemine. Karmen Kullamägi (vilistlane 2024) tutvustas oma uurimistööd gümnaasiumiõpilaste lugemisharjumustest ning Maris Piispea (12. kl) rääkis, mida õpilased kohustusliku kirjanduse lugemisest arvavad. Esinejad kinnitasid kuulajatele, et õpilased loevad raamatuid, isegi kohustuslikku kirjandust, kuid lugemisisu tekitamiseks on oluline leida see nö õige raamat. Ettekanded äratasid kuulajates ka toredaid mälestusi oma kooliaja raamatute lugemisest. Tekst ja fotod: Evelin Tiiter
