Läänemere Projekt (BSP) avas uksed kahele vaprale ja uudishimulikule tüdrukule, kes õpivad Kadrina Keskkooli 11. klassis loodusteaduste õppesuunal (LOTE). Projekt viis Laura-Eliise Taani, samal ajal kui Adela-Roksett seikles Soomes. Mõlemad tüdrukud said võimaluse sukelduda sügavale jätkusuutlikkuse ja merebioloogia maailma ning avastada enda jaoks uusi perspektiive ja kogemusi.
Laura-Eliise Sokk astus esimese sammu maailma, sõites Taani, kus nad tegelesid jätkusuutlikkuse teemaga. Iga osalejariik võttis kaasa oma töötoad, Eestist viidi kaasa töötuba “Roheootus”, mis sai osalejatelt head tagasisidet.
Laura-Eliise sõnul pani rollimäng mõtlema energiakriisidele ja taastuvatele energiaallikatele. “Mängu kaudu said osalejad teada palju erinevaid aspekte, mida tavainimene muidu ei mõista,” rääkis ta. „Mäng on tehtud liitiumi kaevandamise põhjal ja toob välja, kuidas kaevandamine mõjutab erinevaid majandussektoreid: talunikke, kohvikuomanike, kohalikku omavalitsust, linna elanikke, firma töötajaid.“
Lisaks osales Laura-Eliise mitmetes teistes töötubades, kus ta uuris ookeanide hapestumise mõjusid CO2 taseme tõusu kontekstis. Ta viis läbi katseid, et näha, kuidas CO2 käitub erinevates vetes ja kuidas see neis lahustub. Samuti õppis ta ravimtaimede töötoas, kus ta avastas üllatusega, et kõik seal kasutatud taimed kasvavad ka Eestis. Laura-Eliise võttis osa ka Jaapani töötoast, kus õpiti jaapani keelt, valmistati traditsioonilisi snäkke, volditi origamisid ja prooviti selga kimonot.
Kõige kõrgemini hindas neiu aga kultuuridevahelist suhtlust ja tutvuseid inimestega. “Meeldejäävamaks võibki nimetada kultuuriõhtut, mis toimus viimasel päeval. Kõik riigid tõid midagi oma koduriigist kaasa: tantsud, laulud, snäkid,” jagas ta oma emotsioone.
Projektis kogetu jättis Laura-Eliisele sügava mulje ja saadud kogemused avardasid tema vaatenurka maailmast ning innustasid teda jätkama teekonda jätkusuutlikuma tuleviku suunas. Nii osalebki ta novembri lõpus Läänemere Projekti rahvusvahelises laagris Saksamaal, mis on Taanis toimunud laagri jätkuks.
Adela-Roksett Soomes
Adela-Roksett Kovaljova aga kogus kogemusi Soomes, uurides Läänemere elurikkust ja keskkonnaprobleeme. Ta rõhutas projekti intensiivsust ja põnevust: “Meie programm oli väga tihe, koguaeg midagi toimus.“
Üks tema lemmiktegevustest oli kaladest mikroplasti välja sõelumine, mis näitas murettekitavat tulemust – iga uuritud kala oli mikroplastiga saastunud.
Põnevaks osutus Adela-Rokseti jaoks ka kargetes Läänemere vetes snorgeldamine. „Vesi oli tõesti külm, ka termoülikonnas, nii et väga kaua ei saanud vees olla,“ märkis ta. „Sukeldusime ja saime näha Läänemere põhja. Põnevad olid ka hilisemad loengud Läänemere ökosüsteemist.“
Eriliselt inspireeris neidu projektimeeskonna hea läbisaamine. „Meid oli kokku 33 inimest ja kohe alguses tundsime üksteisega tugevat kontakti,“ meenutas ta, märkides, et on muidu võrdlemisi tagasihoidlik, aga Läänemere Projekti meeskonnas tundis end väga julgena.
„See oli minu jaoks väga suur kogemus,“ lisas Adela-Roksett. „Mind üllatas, kuidas sa muutud, kui saad minna võõrasse keskkonda, kus võid jääda samas iseendaks, ja sind kuulatakse, sinust peetakse lugu.“
LOTE õppesuund
Mõlemad tüdrukud jagasid oma kogemusi ka teiste LOTEdega ning said kaaslastelt positiivset tagasisidet. Adela-Roksett rõõmustas selle üle, kuidas projekt suurendas tema enesekindlust ja julgust teiste ees esineda: „Kui tavaliselt tuleb mõelda tekst ja see pähe õppida, siis seekord tuli info mälust – ei pidanudki palju ettevalmistust tegema.“
Nii Laura-Eliise kui Adela-Roksett on nõus, et Läänemere Projekt on andnud neile hindamatu kogemuse ning aidanud neil mõista keskkonnaprobleeme sügavamalt. Nad kavatsevad mõlemad siduda oma tuleviku loodusteadustega: Adela-Roksett soovib saada arstiks ja Laura-Eliise unistab merebioloogi karjäärist.
Tüdrukud rääkisid, et nende selja taga seisab bioloogiaõpetaja Siret Pung, kes on suunanud neid avastama looduse imesid ja maailma mitmekesisust.
“Meie koolis on LOTE suund väga hea tasemega – me saame ka teistele rääkida, kui hea on meie koolis just loodusteadusi õppida,“ jagas Adela-Roksett oma mõtteid. „Meie õpetaja Siret Pung on väga professionaalne omal alal, meil on palju õppekäike, hästi palju võimalusi. Õpetaja Siretil on palju kontakte ja ta saab väga palju huvitavaid kutseid põnevatesse kohtadesse.”
Õpetaja Siret rääkis, et Kadrina Keskkool on osalenud rahvusvahelise Läänemere Projekti tegevustes juba pikka aega, alates 1989. aastast erineva aktiivsusega. „Õpetajana olen seetõttu saanud suure kogemuste pagasi koos õpilastega ja õpetajatega tegutsedes,“ ütles ta. „Tekkinud on ka häid kontakte ja võimalusi, et õpilasi suunata laagritesse ning üritustele, töövarjupäevadele nii Eestis kui teistes riikides.“
Õpetaja Sireti sõnul on sellistes projektides eelistatud loodusteaduste õppesuuna õpilased, kuid võimalustest on osa saanud ka teiste õppesuundade õppurid. „Enamasti on ikka leidunud aktiivseid ja innukaid õpilasi, kes on valmis kandideerimiseks motivatsioonikirju kirjutama ning aktiivselt tegutsema ja ise palju panustama,“ rõõmustas ta ja lisas: „Laura-Eliise ja Adela-Roksett on siin heaks näiteks. Nii leitakse sageli endale uued sõbrad, sageli kogu eluks, ja avastatakse iseennast, avardub silmaring ja maailmavaade ning mõnikord tekivad hoopis uued suunad edasiõppimiseks. Rõõm on olla selliste õpilaste õpetaja.“
Laagrite korraldamise taga seisab UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti võrgustik. Eesti õpilaste osalemist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Haridus- ja Teadusministeerium.
Lisainfo projektide kohta:
Õpetaja Siret Pung koos Adela-Roksett Kovaljova ja Laura-Eliise Sokuga. Foto: Katrin Kivi
